Sotsiaalministeerium saatis kolmapäeval kooskõlastusringile eelnõu, et muutumatu või progresseeruva seisundiga raske või sügava puudega lastele saaks tulevikus määrata puude ühekordselt kuni täisealiseks saamiseni.
Lisaks saaksid sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid hinnata töövõimet välistavas seisundis tööealiste inimeste puudetaotlusi edaspidi terviseandmete alusel, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
“Muudatuste jõustudes ei pea raske terviseseisundiga tööealised inimesed puude tuvastamiseks kirjeldama oma terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Lisaks plaanime vähendada bürokraatiat väga keerulises seisus raske ja sügava puudega laste ja nende vanemate jaoks,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Praegune korraldus on abivajajatele ja nende lähedastele ebamõistlikult koormav.”
Muutumatu või progresseeruva seisundiga laste puhul lihtsustub puude taotlemine. “Praeguse seaduse järgi kehtib tuvastatud puude raskusaste kõige rohkem kolm aastat. See pole mõistlik lahendus laste jaoks, kelle seisund on muutumatu või süvenev,” ütles Kiik. “Sellistel juhtudel saaks puude raskusastme määrata ka pikemaks ajaks, maksimaalselt kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Pean oluliseks jätkata ka edaspidi tarbetu bürokraatia vähendamist puude raskusastme taotlemisel ning tervishoiu- ja sotsiaalkaitse valdkonnas tervikuna.”
Eestis oli 2019. aasta 31. märtsi seisuga keeruliste diagnoosidega raske ja sügava puudega ning muutumatute seisunditega lapsi ligikaudu 1800. Sotsiaalkindlustusamet menetles 2018. aastal 674 sellise seisundiga lapse puude taotlust.
Töötukassa 2017. ja 2018. aasta andmetel esitatakse töövõimet välistava seisundiga hindamise taotluseid aastas keskmiselt 1400–1500. Umbes 90 protsendil juhtudest on inimene koos töövõime hindamisega taotlenud ka puude raskusastme tuvastamist. Sotsiaalkindlustusamet tegi 2018. aastal 1257 ekspertiisi, kus puuduva töövõimega inimesel tuvastati ka puue.
Töövõimet välistav seisund on eriti raske ja muutumatu terviseseisund, mis põhjustab täielikku töövõimetust ehk töövõime puudumist. Taolised seisundid on näiteks IV astme vähkkasvaja, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng, samuti olukorrad, kus inimene saab dialüüsravi, on juhitaval hingamisel või püsivalt voodihaige. Töövõimet välistava seisundi korral võib hindamise läbi viia lihtsustatud korras: ekspertarst kontrollib terviseandmete põhjal välistava seisundi esinemist ning koostab eksperdiarvamuse.
Muudatused on planeeritud jõustuma järgmise aasta 1. märtsist.
