Kaardimaksete vahendustasude uued piirangud olid Euroopa Parlamendi täiskogul hääletusele neljapäeval, 3. aprillil. Nende alusel ei tohi pangad krediitkaardi maksete käitlemise eest ELis küsida rohkem kui 0,3 protsenti tehingu summast ning deebetkaardi tehingute puhul ei tohi küsitav summa ületada seitset eurosenti. Raportöör Pablo Zalba sõnul aitavad piirangud tarbijatel kokku hoida sadu miljoneid, kui mitte miljardeid eurosid.
Kuidas võidavad kaardimaksete vahendustasude piirangutest tarbijad?
Kahel viisil. Esiteks seame vahendustasudele lae, mille tulemusel säästavad inimesed sadu miljoneid, kui mitte miljardeid eurosid. Teiseks suureneb läbipaistvus, mis tähendab, et makseid sooritades teavad tarbijad vahendustasu suurust. Lisaks aitab kaardimaksete kasutamise kasv võidelda pettustega.
Kas pangad küsivad põhjendamatult kõrgeid vahendustasusid sarnaselt telekomioperaatorite rändlustasudega?
Ma ei hakka ütlema, kas need tasud on kunstlikult kõrgeks aetud või mitte. Tõde on aga selles, et tänaseni ei ole sellel turul olnud eriti konkurentsi ja me teame, mis sellisel juhul juhtub. Ma võin öelda seda, et selle õigusloome jõustumisel hakkavad tarbijad vähem maksma. Ja kuna kaardimaksete hulk keskmises ja pikas plaanis kasvab, suurenevad finantsasutuste sissetulekud.
Millistes ELi riikides on kõige odavamad ja millistes kõige kõrgemad kaardimaksete vahendustasud?
Idapoolsed tarbijad maksavad suuremaid tasusid, kuna kaardimakseid kasutatakse vähem. Madalamad on tasud põhjamaades ja Hollandis.
