Eestis ja Taanis eelmisel aastal läbi viidud uuringust selgus, et rohkem kui pooled mõlema riigi ettevõtete juhtidest on ärivaldkonnas korruptsiooniga kokku puutunud. Eestis oli vastav näitaja 57% ja Taanis 51%.

"Aus ja läbipaistev ärikeskkond on meie kõigi huvides ning parandab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, mistõttu tahab justiitsministeerium senisest enam tähelepanu juhtida ka korruptsiooni ennetamisele ärisektoris. Antud uuring annab meile selleks olulise lähtekoha," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 

Uuringust selgus, et Eestis peetakse võrreldes Taaniga rohkem levinuks huvide konflikti, kickback’i (nn tehingutasu), altkäemaksu, kelmust ja väljapressimist. Mõlemas riigis on kõige levinumad ärikorruptsiooni vormid kickback’i maksmine kaupade või teenuste vahendamisel ja huvide konflikt.

"Paljudele, ka taanlastele, tuleb üllatusena, kui levinud on korruptiivsed tegevused. Üldiselt ei pea juhid ärikorruptsiooni vastuvõetavaks, kuid peamiselt vabandatakse ennast sellega, et kõik teised teevad samuti nii. Altkäemaksu ja kelmusi peetakse vähem vastuvõetavaks kui kickback’i ja huvide konflikti, näiteks pereliikmete eelistamist. Ärikorruptsiooni peavad vastuvõetavamaks väiksemad ettevõtted, nooremad ja meessoost juhid," ütles uuringu üks autoritest Taani Aarhusi ülikooli professor Lars Johannsen. 

Peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. 50% Eesti ja 54% Taani juhtidest usub, et inimesed annaksid ülemuse käsul altkäemaksu. Alla kümne töötajaga ettevõtted ja kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted õigustavad korruptsiooni rohkem kui suured ja välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted.

Korruptsioonijuhtumist teada saades juhid enamasti reageeriks: vaid 3% Eesti ja 10% Taani juhtidest ei annaks juhtumist teada. Mõlemas riigis eelistatakse juhtumist teada anda ettevõtte sees juhtkonnale või otse asjaga seotud isikule.

Üle 90% Eesti ja Taani juhtide arvates on juhi isiklik eeskuju tõhus korruptsioonivastane meede. Tõhusaks peetakse ka asutuse kontrollisüsteemi ja karistusi (nt vallandamine), kuid neid peaksid täiendama eetikakoodeks ja eetikaalane väljaõpe.

Peamiste ärikorruptsiooni tagajärgedena tajutakse ettevõtte maine langust ja majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks ärikorruptsiooni tagajärjeks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist. Korruptsioonijuhtumi halb mõju isiklikule karjäärile paneb taanlasi rohkem muretsema kui eestlasi.

Uuring põhineb 1000 Taani ja Eesti erasektori juhi telefoniküsitlusel ning on osa Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projektist. Projekti raames toimub 11.-12. veebruaril Tallinnas ka rahvusvaheline konverents "Reducing Corruption: Focusing on private sector". Lisainfo konverentsi kohta on leitav sisekaitseakadeemia kodulehel.

Projektil on kokku 13 partnerit, kelleks on Eestist justiitsministeerium, kaitsepolitseiamet, kaubandus-tööstuskoda, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia, Tartu ülikool ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Taanist Aarhusi ülikool ja Danish Director of Public Prosecutions, Lätist Corruption Prevetion and Combating Bureau ning Hispaaniast Anti-Fraud Office of Catalonia.

Uuringu raport on leitav siit.