E-arved on ideoloogiline projekt

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

SEB Panga korraldatud finantsjuhtide konverentsi paneelarutelul ütles Omniva e-arvete valdkonna juht Sander Aasna, et e-arvete näol ei ole tegu mitte IT- vaid ideoloogilise projektiga. "Selle ettevõtmise edu osas saab määravaks lihtne asjaolu: kas inimesed tulevad sellega kaasa või mitte," ütles Aasna.

E-lahendusi ja digiinnovatsiooni lahkavas paneelis osalesid lisaks Aasnale Eesti Energia Treasury ja investorsuhete juht Kadri Haldre, Scoro asutaja Fred Krieger ning Elisa Eesti finantsjuht Merike Mumme.

Rääkides e-lahendustest laiemalt nõustusid paneelis osalejad, et inimesed tulevad uuendustega kaasa, kui hirmud ületatakse ning mõistetakse, et nii saavad inimesed oma tööga rohkem väärtust luua. "Inimestele tuleb pakkuda kommi, positiivset agendat. Keegi ei taha ju tegelikult teha mõttetut tööd," ütles Krieger.

E-arvete kasutatavus Eestis on umbes 30%, sealjuures ei kvalifitseeru PDF-dokument e-arvena. Aasna sõnul on pikk tee veel minna, sest paljud väiksemad ettevõtted ei mõista innovatsioonis peituvaid võimalusi. "Paradigma muutust, et aeg on raha, ei ole veel täielikult toimunud ning seni kuni matame raha rutiini alla, ei ole mõtet oodata ka märkimisväärset majanduskasvu," selgitas Aasna, kelle hinnangul ei taha meie ettevõtted olla digitaliseerimises ja innovatsioonis ambitsioonikad.

Seevastu Scoro tegevjuht olukorda nii tumedates toonides ei näe. "Kui lähed Silicon Valley’sse ja ütled, et oled Eestist saad vastuseks kindla "already interested". Võrreldes muu maailmaga on meie ettevõtted nii mõneski valdkonnas oma digitaliseerituselt 3-5 aastat teistest ees."

Paneelarutelu toimus Tallinnas SEB Panga korraldatud finantsjuhtide konverentsil "CFO Foorum 2017". Konverentsil tutvustati ka SEB iga-aastast Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuringut, kus tänavu osales 190 suurettevõtet. SEB klientide uuringu põhjal on Eesti finantsjuhtide suurimaks ja süvenevaks mureks kasvav palgakulu ja tööjõu üldine defitsiit. Sama trend on täheldatav ka Läti ja Leedu uuringu vastustes. Vaatamata sellele ei ole ettevõtted veel piisavalt valmis investeerima oma ettevõtte protsesside automatiseerimisse. Teenitud kasumit kasutatakse vähem ettevõtte kasvatamiseks ning suurenenud on omanikutulu väljavõtmine või lihtsalt rahaliste vahendite passiivne hoiustamine.

Allikas:  SEB Pank
Märksõnad: ,

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll