Kestlikkusaruandlus on raamistik, mida ettevõtted kasutavad oma keskkonna (Environment), sotsiaalsete (Social) ja juhtimisalaste (Governance) mõjude ning jätkusuutlikkuse strateegiate ja tulemuste avalikustamiseks.
Ettevõtete kestlikkusteabe avaldamine on muutunud paratamatuks vajaduseks paljudes riikides ja ärisektorites. Kestlikkusaruandluse kohustuse rakendamisega luuakse eeldused rohereformiga seatud eesmärkide täitmiseks, suunates muuhulgas investorite huvi just kestlikumate ettevõtete rahastamisele.
Kliendid, investorid ja riiklikud institutsioonid on tänapäeval huvitatud enamast kui lihtsalt tavapärasest finantsteabest – nad eeldavad, et ettevõtted võtavad vastutuse ja rakendavad jätkusuutlikke ärijuhtimistavasid. Seetõttu on ettevõtete aastaaruannetesse traditsiooniliste finantstulemuste kõrvale ilmumas mõõdikud, mis toovad välja ettevõtte kliimamõju, toodete keskkonnamõju üle kogu nende elukaare, jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamise määra, diskrimineerimisjuhtumeid või palgalõhet ilmestavad näitajad jms.
Kestlikkusaruandluse nõue kohaldub kõigile suurettevõtjatele, suurtele kontsernidele ja kõigile reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele (v.a börsil noteeritud mikroettevõtjad). Andmed tuleb esitada vastavuses kohustuslike Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standarditega (ESRS), esitatud teavet peab kontrollima sõltumatu audiitor. Kestlikkusaruanne avaldatakse ettevõtte majandusaasta aruande koosseisu kuuluva tegevusaruande eraldi osana digitaalses masinloetavas vormis.
2024 | 2025 | 2026 |
Avaliku huvi üksus | Suurettevõtja | Börsil noteeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (v.a mikroettevõtja) |
Aasta keskmine töötajate arv bilansipäeval üle 500 | Kaks kolmest kriteeriumist kahel järjestikusel bilansipäeval: -aasta keskmine töötajate arv üle 250, -aasta müügitulu üle 50 miljoni euro, -varade maht üle 25 miljoni euro. | Kaks kolmest kriteeriumist kahel järjestikusel bilansipäeval: -aasta keskmine töötajate arv üle 10, -aasta müügitulu üle 900 000 euro, -varade maht üle 450 000 euro. |
Samas ei puuduta kestlikusearuandluse nõue ainult suurettevõtjaid vaid ka väiksemaid ettevõtjaid. Seda siis seeläbi, kui näiteks ettevõte on osaline tarneahelas või partnerluses ettevõttega, kelle jaoks on kohustuslik esitada kestlikkusaruannet või koostab sarnast aruandlust vabatahtlikult. Selleks, et täita oma eesmärgid kestlikkuse osas, peab ettevõte tagama sarnastel väärtustel baseeruvad hankijad, tarnijad ja muud partnerid. Sellel ja järgmistel aastatel jääb see siiski piiritletuks suurte või börsil noteeritud ettevõtetega. See aga ei tähenda, et keskmised ja väiksemad ettevõtted teemasse ei peaks süvenema.
Ettevõtted, kes kestlikkusandmeid ei kogu ning -aruannet ei koosta, võivad ühel hetkel ootamatult avastada, et on konkurentidest lootuselt maha jäänud.
Loe lisaks: Ettevõtjale on abiks sisuka kestlikkusaruandluse koostamiseks uus kestlikkusaruandluse infoportaal