Eestis on levinud arvamus, et tööl on sobiv olla sünge. See annab märku tõsistest kavatsustest. Juhtide olekust paistab nende suhtumine: “Mille üle siin ikka rõõmustada? Jälle seisab üks raske ülesanne ees.”

Aga alluvad saavad sõnumi, et meie juht on saamatu, ebahuvitav ja töö ei meeldi talle. Paljud leiavad, et neil on aeg töökohta vahetada. Sama soovitaksid nad ka juhile, sest miks ei võiks temagi elust rõõmu tunda.

Mida aga mõtleb juht? Kas tõsine olek on tema kätteõpitud poos või siiras olek? Paljud inimesed ei tea seda ausalt öeldes isegi. Nad on harjunud olema sünged, sest loodavad nii mõjuda tõsiseltvõetavamana.

Samas on see aga ka juhile lihtsam. Mugav on olla järsk, pessimistlik ja ükskõikne. Kergem on oma mure peale mõelda, kui midagi ette võtta. Sellega hirmutab ta ka alluvad rõõmsast tujust eemale. Sünged töötajad on ära hirmutatud ja väsinud.

Seepärast hinnataksegi säravaid juhte, et neil jätkub energiat töötajatelegi jagada. Mida aga saab juht teha, kui endal on halb tuju, kuid töötajad vajavad innustamist? Juht ei saagi olla üliinimene. Piisab täiesti, kui lasta teistel olla vabad. Rõõmus inimene on tavaliselt efektiivsem. Elevus on nakkav ja tekitab ka suuremat tegutsemissoovi. Seega positiivseid inimesi tuleb hoida.

Kust leiab aga juht initsiatiivi ja innustust? Võib vaadata teise pilguga enda ümber – rõõmu on ju kõikjal. Vaja läheb veel loovust, et sobivaid näiteid enda firmasse sobitada.

Kõige tähtsam on atmosfäär. Inimene, kes saab vabalt rõõmu väljendada, julgeb ka tegutseda. Negatiivsed emotsioonid on nagu roiskunud veega tiik, kus pole liikumist.

Rahulolematu inimene on endasse sulgunud, aga rõõmsasse keskkonda sattudes avanevad ootamatult tema võimed.

Juhid saavad palju teha positiivse töökeskkonna loomiseks

Kontrolli ennast – kui oled kellegi silmis sünge või järsk, siis oledki seda.

Märka oma alluvates positiivsust ja tunnusta seda julgelt.

Loo oma ideedest ahvatlev ja kaasakiskuv pilt ning ava oma unistused kõigile kaasalöömiseks.

Muretsemise asemel mõtle, mida saab teha olukorra muutmiseks. Ja kui saad, siis tee seda entusiasmiga.

Pööra sobival võimalusel raske probleem naljaks. Too näide muust olukorrast, sellega seonduv anekdoot või naera lihtsalt asja absurdsuse üle: kui see kõik ei oleks tõsi, oleks see väga naljakas…

Otsi elus asju, mis sind rõõmustavad, ja kanna see seisund tööle üle.

Ole rahulik ja enesekindel. Siis võid olla nõudlik, analüüsida alluvate vigu, teha kriitikat. Sinu rahulik meeleolu loob hea baasi ka raskete asjade arutamiseks. Sa suudad märgata positiivset ja sisendada julgust ning optimismi.

Väldi võltsoptimismi. Las alluvad räägivad sulle ka ebameeldivast. Sina oled ju see, kes peab neid julgustama! Ja kui nad ei julge rääkida, siis kardavad nad sinu reaktsioone ja varjatud pahameelt. Kas eelistad rahulolu teesklemist ausalt probleemidest rääkimisele?

Loo vaba atmosfäär, kuid jälgi töö tulemust. Arutelud peavadki olema tulised. Siis tekivad uued ideed ja entusiasm.

Juht ja alluv on partnerid. Kui alluv tunneb ennast vaikiva partnerina, jääb selline koostöö väheviljakaks.

Meeskonda peab liitma ühine visioon. Kui see aga puudub, tuleb tühjale kohale ühine kriitika või ühine vaenlane. Inimesed on aga ikkagi rahulolematud, kuigi nad ei tea isegi selle põhjust.

Allikas: Malle Karjatse

Originaalartikkel

RMP Eesti OÜ soovitab lugeda lisaks:

Üritus sarjast “Aktiivne raamatupidaja” – külla tuleb naeruterapeut!

Huumor aitab meeskonda tugevamini kokku kleepida

Naer on terviseks

Lõbus firmakingitus jääb saajale kauaks meelde

Mehed ja naised eelistavad erinevaid nalju

Huumor aitab kandidaadil rohkem meelde jääda

Naer on lihtne ja tasuta lõõgastumisviis