8. oktoobril saatis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peaminister Kristen Michalile 11 olulist ettepanekut, mille elluviimine aitab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendada ettevõtete koormust ja kulusid ning muuta avaliku sektori tööd efektiivsemaks ja vähendada avaliku sektori kulusid.
Auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmine vähemalt 50% võrra
Rahandusministeerium on teinud ettepaneku tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu ja varade osas 25%. Kaubanduskoda koos Raamatupidajate Koguga leiab, et piirmäärasid tuleks tõsta vähemalt 50%, kuna alates viimaste muudatuste jõustumisest on tarbijahinnaindeks tõusnud üle 50% ning audiitorkontrolli teenuse kättesaadavus on halvenenud. Praegused piirangud raskendavad ettevõtetel audiitorite leidmist, mis toob sageli kaasa majandusaasta aruannete hilinemise. Samuti väheneksid kulud ettevõtetele, kes vabanevad piirmäärade tõstmise tulemusel auditi- või ülevaatuskohustusest.
Tööõiguse paindlikkuse suurendamine
Tänases tööturu olukorras on ettevõtetel ja töötajatel üha suurem vajadus paindlikuma tööõiguse järele. Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta töölepingu seadust nii, et taastatakse eelmine iganädalase ja igapäevase puhkeaja regulatsioon, kus graafikuga töötajatele on katkematu puhkeaeg vähemalt 36 tundi nädalas (EL-i miinimumnõue on 35 tundi). Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt on Eestis hetkel katkematu puhkeaeg graafikuga töötajate osas 47 tundi ja teistel töötajatel 59 tundi nädalas. Samas on ELi miinimumnõue graafikuga töötajate osas 35 tundi ning vähemalt 13 ELi liikmesriiki on ka miinimumnõudest lähtunud.
Tööandjatele ja töötajatele tuleb luua ka võimalus paindliku tööaja kokkulepete sõlmimiseks, kus tööaeg ei ole fikseeritud konkreetse numbrina, näiteks 30 tundi nädalas, vaid teatud vahemikuna, näiteks 30-40 tundi nädalas. Lisaks tuleb töölepingu seadust muuta selliselt, et tähtajalist töölepingut on lubatud sõlmida mõjuva põhjuseta.
Töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära tõstmine 1000 euroni
Praegune maksuvaba piirmäär töötajate tervise edendamise kulutustele on 400 eurot aastas, kuid tarbijahinnaindeksi kasv ja tervishoiukulude suurenemine on teinud selle piirmäära ebapiisavaks. Kaubanduskoda teeb ettepaneku tõsta piirmäära 1000 euroni, et tööandjad saaksid paremini toetada töötajate tervist. Lisaks toetab koda Rahandusministeeriumi ettepanekut lisada tervishoiuteenused ja massaaž maksuvaba piirmäära alla.
Perearstidele tervisekontrollide läbiviimise õiguse andmine
Eestis on teatud piirkondades, näiteks Hiiumaal, töötervishoiuarstide kättesaadavus problemaatiline. Väiksematel ettevõtetel äärealadel on keeruline saata oma töötajaid tervisekontrolli mõistliku aja- ja rahakuluga. Kaubanduskoda teeb ettepaneku anda perearstidele õigus pakkuda töötervishoiuteenust, eriti nendes töökohtades, kus töökeskkonna ohutegurid on väiksemad, näiteks kontoritöötajate puhul. Perearstide tihedam võrgustik väljaspool suurlinnu ning nende parem arusaam töötajate terviseajaloost võiks oluliselt leevendada töötervishoiu teenuste kättesaadavuse probleemi.
Bürokraatia vähendamine töötasu arestimisaktide täitmisel
Praegu peab tööandja pakkuma kohtutäituritele töötasu arestimisaktide alusel tasuta võla sissenõudmise teenust, mis on keeruline ja ajamahukas, eriti olukorras, kui ühe töötaja kohta on mitu arestimisakti. Kaubanduskoda soovitab muuta süsteemi selliselt, et kohtutäiturid hüvitaksid tööandjale kulud või teeksid vajalikud arvutused ise, et vähendada tööandjate koormust ja kulusid.
Kohalike omavalitsuste motivatsiooni suurendamine ettevõtluse arendamiseks
Kohalikel omavalitsustel puudub täna rahaline motivatsioon arendada kohalikku ettevõtluskeskkonda, kuna nende peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks. Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta füüsilise isiku tulumaksu laekumise põhimõtteid nii, et pool omavalitsustele laekuvast tulumaksust laekuks töökohajärgsele omavalitsusele ja teine pool jätkuvalt elukohajärgsele omavalitsusele. See suurendaks oluliselt kohalike omavalitsuste motivatsiooni aidata kaasa töökohtade loomisele ja ettevõtluse arengule oma piirkonnas.
Alkoholiregistri kaotamine
Kaubanduskoda on toetanud alkoholiregistri kaotamist alates 2018. aastast, kuid seni ei ole vastavat eelnõud koostama hakatud. Alkoholiregister on tarbetu koormus alkoholitootjatele ja -maaletoojatele, sest paljud selle andmed kattuvad teiste registritega. Registri kaotamine vähendaks ettevõtete halduskoormust ning avaliku sektori kulusid, mis on seotud registri haldamise ja arendamisega.
Maksurahu tagamine
Kaubanduskoda rõhutab, et ettevõtete jaoks on äärmiselt oluline maksurahu järgnevateks aastateks. Uute maksude kehtestamine või olemasolevate maksude tõstmine enne julgeolekumaksu seaduse kehtetuks muutumist tuleb vältida, et tagada ettevõtete kindlustunne, sh investeerimiskindlus.
Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse. Näiteks Kliimaministeeriumis käivad arutelud pakendimaksu ja jäätmetasu teemal ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib võimalusi, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste maksutulu.
Avaliku sektori töötajate minimaalne põhipuhkus 28 kalendripäeva
Kaubanduskoda teeb ettepaneku, et avaliku sektori töötajate põhipuhkus oleks minimaalselt 28 kalendripäeva aastas, sarnaselt erasektori töötajatega. See muudatus võimaldaks avaliku sektori asutustel tõsta efektiivsust ja vähendada kulusid.
Poliitika kujundamisega seotud töötajate arvu vähendamine
Kaubanduskoda teeb ettepaneku vähendada 2025. aastal 10% ning 2026. aastal samuti 10% töötajate arvu nendes avaliku sektori organisatsioonides, mis tegelevad poliitika kujundamise, administreerimise, haldamise, toetuste jagamise ja järelevalvega.
Eelkõige peame selliste organisatsioonide all silmas keskvalitsuse alla kuuluvaid organisatsioone, näiteks ministeeriumid, erinevad ametid ja inspektsioonid, toetuste jagamisega tegelevad organisatsioonid ning sotsiaalkindlustusfondid. Erandina ei peaks töötajate arvu vähendama sise- ja välisturvalisuse tagamisega seotud organisatsioonides ning meditsiini- ja haridussektoris.
Töötajate arvu vähendamine aitab vähendada avaliku sektori kulusid kümnete miljonite eurode ulatuses aastas. Lisaks motiveerib see avaliku sektori organisatsioone tegelema üksnes kõige olulisemate ülesannete täitmisega ning loobuma madalama prioriteetsusega teemadega tegelemisest. See toob omakorda kaasa tööprotsesside optimeerimise, parema juhtimise ning bürokraatia vähenemise.
Seadusandlike nõuete perioodiline revisjon
Kaubanduskoda soovitab kehtestada põhimõtte, et kõik auditite, ohutusnõuete ja kohustuslike järelevalve nõuete revisjonid toimuvad perioodiliselt, näiteks iga kahe aasta tagant. See tagaks, et kehtestatud nõuded on ajakohased ja proportsionaalsed ning vähendaks ettevõtlusvabaduse tarbetuid piiranguid.
