Hiljuti õnnestus tööalaselt kokku puutuda huvitava võimalusega, mida seadus pakub, kuid mida praktikas kasutatakse põhjendamatult harva – töövõtja pandiõigus. Ometi on tegemist lihtsa ja kiire võimalusega oma õiguste kaitseks, kuna töövõtja pandiõiguse teostamine ei eelda pika ja kuluka kohtumenetluse läbimist, samuti pole töövõtja pandiõiguse tekkimiseks tarvis töövõtulepingu poolte kokkulepet.
Töövõtja pandiõiguse tekkimisest
Kui üürileandja pandiõigusega on kursis pea iga kinnisvara valdkonnas tegutsev või oma korterit üürile andev isik, siis töövõtja pandiõigus on midagi sellist, millest enamik kuulnud ei ole. Nagu üürileandja pandiõigus, tuleneb ka töövõtja pandiõigus seadusest. See tähendab, et pandiõiguse tekkeks ei ole vaja eraldi kokkulepet töövõtulepingus, kuna seaduses on öeldud, et pandiõigus tekib, kui töövõtjal on töövõtulepingu alusel tellija vastu rahalised nõuded, mida tellija vabatahtlikult ei täida. Tähele tuleb panna, et vastava pandiõiguse eesmärgiks on just nimetatud nõuete tagamine ning pandiõigus tekib üksnes sellistele tellija vallasasjadele, mille töövõtja (ehk pandipidaja) ise on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses.
Minu töölauale hiljuti sattunud kaasuses olid töövõtja ja tellija sõlminud teenuste osutamise lepingu, mille sisuks oli töövõtja poolt kaatri ehitamine, tellija poolt aga nimetatud teenuste eest tasumine ning kaasnevate kulude hüvitamine. Valmistatud kaatri näol oli tegemist tellija vallasasjaga, mille osas teostas töövõtja lepingujärgseid töid ning soetas varuosasid. Tellija jättis töövõtjale kaatri tarbeks soetatud varuosade eest osaliselt maksmata. Kuna kaater oli töövõtja valduses, asusime töövõtja rahalise nõude maksmapanemiseks realiseerima temal seaduse alusel tekkinud pandiõigust.
Töövõtja pandiõiguse teostamisest
Kuidas seadusest tulenevat pandiõigust teostada, on reguleeritud vaid üksikute paragrahvidega, mis jätab töövõtjale pandiõiguse teostamisel suures osas vabad käed. Selles seisnebki pandipidaja õiguste maksmapanemise võlu. See on eelduslikult lihtsam, kiirem ja odavam kui töövõtja tasunõude sissenõudmine kohtu- ja sellele järgneva täitemenetluse kaudu.
Seaduses on öeldud, et pandipidaja nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga avalikul enampakkumisel (võlgniku ja pandipidaja kokkuleppel võib toimuda ka muul viisil). Samuti on seaduses kirjas, et pandipidaja on kohustatud võlgnikule panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist. Etteteatamisest võib loobuda, kui teatada pole võimalik. Sellisel juhul ei tohi panditud asja müüa enne ühe kuu möödumist müügiõiguse tekkimisest.
Enampakkumisel võivad osaleda ka pandipidaja ja võlgnik. Kui asi müüakse pandipidajale endale, tasaarvestatakse tema nõude rahaline väärtus müügihinnaga. Võlgniku kohustus loetakse täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud. Pärast müügikulude tasumist ja pandipidaja nõude rahuldamist tagastatakse ülejäänud raha võlgnikule.
Ülalkirjeldatud kaasuses oli töövõtjal kaatri müügiõigus tekkinud, vormistasime ja esitasime selleks vajalikud dokumendid (teated, müügikuulutused vastavates portaalides, enampakkumise ja müügi dokumentatsiooni) ning viisime läbi enampakkumise. Varale leidus ostja ning tellija rahalised nõuded töövõtja vastu loeti täidetuks kaatri müügist saadud raha ulatuses. Samuti loeti müügihinnaga kaetuks vajalikud müügikulud ning kogu protsess võttis aega vaid kaks kuud.
Muud seadusest tulenevad pandiõigused
Lõpetuseks olgu ära märgitud, et lisaks laialdaselt teadaolevale üürileandja pandiõigusele ja käesolevas kirjutises tutvustatud töövõtja pandiõigusele, tekib seaduses toodud tingimustel ja sisuga pandiõigus ka rendilepingu järgi rendileandjal, hoiulepingu järgi hoidjal, agendilepingu järgi agendil, komisjonilepingu järgi komisjonäril, veolepingu järgi vedajal, ekspedeerimislepingu järgi ekspedeerijal ning külastaja poolt ruumidesse asjade toomise korral majutusettevõtte pidajal.
