Uuringud näitavad, et ärikorruptsiooniga on kokku puutunud iga teine Eesti ettevõtja. Justiitsministeerium kutsub ettevõtjaid kontrollima oma teadmisi ja hoiakuid äsja valminud praktilise testiga, mis võimaldab hinnata oma senist käitumispraktikat ja saada tagasisidet.
Kui altkäemaksu ja kelmust peetakse äriringkondades korruptsiooniks, siis näiteks kickback’i (nn tehingutasu) ja huvide konflikti (näiteks pereliikmete eelistamise) puhul kiputakse paraku arvama, et see on normaalne ärikultuuri osa, nentis justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Möödunud aastal esitletud uuringu põhjal peavad ärikorruptsiooni vastuvõetavamaks eelkõige nooremad, meessoost ja väiksemate ettevõtete juhid.
"Selle mängulise, kuid siiski väga praktilise testiga soovime suunata ettevõtjate tähelepanu korruptsiooni ennetamise vajadusele, sest ausast ja läbipaistvast ärikeskkonnast võidavad nii ettevõtjad kui tarbijad," märkis Sööt. "Testi läbinud võivad üllatuda, mida nad nii enda kui teiste vastajate kohta teada saavad."
Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et korruptsiooni puhul arvatakse automaatselt, et sellised juhtumid leiavad aset ainult riigisektoris. "Viimase aasta jooksul on kohtusse jõudnud vähemalt kaks erasektori korruptsiooni kriminaalasja. Ühes asjas on olemas esimese kohtuastme süüdimõistev otsus, teises asjas on kohtuprotsess algusjärgus," selgitas prokurör. "Nende juhtumite uurimise üheks oluliseks eesmärgiks on ka majandussfääris ausa konkurentsi tagamine. Mida rohkem on neid ettevõtjaid, kes ei lähe ebaaususega kaasa, seda suurem on võimalus korruptsiooni levikut peatada. Samuti tuleb tunnustada neid, kes on seadnud enda ettevõttes prioriteediks korruptsiooniriskide hindamise, vajalike meetmete rakendamise ning teadlikkuse tõstmise," kommenteeris juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Võimalik korruptiivne käitumine oleneb palju firma juhist, kes on oma ettevõttele moraalseks majakaks ja eeskujuks. Näiteks on uuringud välja toonud, et peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. Seetõttu saavad firmajuhid palju ära teha ausa konkurentsi ja puhta äri nimel, lisas Sööt.
