Koondülevaade olulisematest õiguskorra muudatustest aastal 2017 ministeeriumide haldusalade kaupa.

Haridus- ja teadusministeeriumi haldusala

Uuest aastast jõustuvad haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas:

• kõrghariduse rahastamismudeli muudatused ülikooliseaduses, rakenduskõrgkooli seaduses, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli seadustes. Muudetakse kõrgharidustaseme õppe riigieelarvest rahastamise põhimõtteid ja lihtsustatakse rahastamislepingute menetlust. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus.
   
• erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt muutub omavalitsustele eraüldhariduskoole tegevuskulude katmine taas vabatahtlikuks nagu enne 2011 aastat. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui ta leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamiseks.
   
• hakkab kehtima põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär, mis on täistööajaga töötamisel 1000 eurot kuus ja 1. septembrist 1050 eurot kuus. Käesoleval aastal on õpetaja töötasu alammäär 958 eurot kuus. Valitsus on võtnud eesmärgiks tõsta 2019. aastaks õpetajate töötasu 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.  

Justiitsministeeriumi haldusala

Uuest aastast jõustuvad justiitsministeeriumi haldusalas:

• esmatasandi õigusnõustamise reformipakett, millega tagatakse suuremale arvule inimestele õigusnõustamise erinevates regioonides üle riigi. Õigusnõu andmine laieneb ka inimestele, kes seni riigi toel nõustamist ei saanud, kuid polnud suutelised seda ka turutingimustel hankima. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele. See tähendab, et laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele, kes seda reaalselt vajavad, kuid ei suuda õigusabi ise hankida ning ei vasta ka riigi õigusabi saamise rangetele eeldustele.
   
• kriminaalmenetlusseadustikus avalik-õigusliku nõudeavaldus, mis võimaldab haldusorganil (nt EMTA-l) kriminaalmenetluse raames esitada süüdistatava vastu rahaline nõue, et mõista temalt välja kuriteo tagajärjel tekkinud avalik-õiguslik kohustus, näiteks maksmata jäetud maksud maksukuriteo puhul. Seni tuli sellised nõuded esitada eraldiseisvas haldusmenetluses, mis tõid kaasa tarbetud topeltmenetlused samade asjaolude osas.

Kaitseministeeriumi haldusala

Uuest aastast:

• alustab tööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK),  mis hakkab toetama nii kaitseministeeriumi, Kaitseväge kui ka teisi valitsemisala asutusi riigihangete läbiviimisel ja kinnisvara haldamisel ning korraldamisel. Nii saavad ülejäänud asutused rohkem keskenduda oma põhitegevustele. RKIK hakkab korraldama kaitseministeeriumi ja kaitseväe riigihankeid eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot.
   
• hakkab kehtima muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, mis loob võimaluse Kaitseväe arstlikul komisjonil, Kaitseressursside ameti KRA arstlikul komisjonil ja Kaitseministeeriumi vaiete lahendamise komisjonil teha päringuid tegevväelaste, kutsealuste, reservis olevate inimeste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute kohta teha päringuid e-tervises. Kui isik on andnud nõusoleku e-tervise kaudu tutvuda oma andmetega ka teistel arstidel, on võimalik arstliku komisjonil teha päringuid isiku tervise kohta. Juhul kui arstliku komisjoni läbivaatuse käigus tehakse terviseseisundi kindlaksmääramiseks analüüse, kantakse need andmed e-tervisesse. Seega toimub vastastikune andmevahetus.
   
• viiakse kaitseministeeriumi koosseisust teabeameti koosseisu üle riigi julgeoleku volitatud esindaja osakond, mis tegeleb salastatud välisteabe volitatud vastuvõtja ja hoidjana. Sellega seoses tehti/tehakse muudatused ka julgeolekuasutuste seaduses ja Teabeameti põhimääruses. 

Keskkonnaministeeriumi haldusala

Uuest aastast hakkavad kehtima keskkonnaministeeriumi haldusalas:

• atmosfääriõhu kaitse seadus, mis koostati keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud välisõhu kaitse seaduse. Seaduse tulemusena saastekvoodi enampakkumisel saadud tulu on võimalik kasutada näiteks lasteaedade renoveerimiseks, taastuvenergia kasutuse edendamiseks, väikeelamute taastuvenergia ja küttesüsteemide uuendamiseks ning korterelamute rekonstrueerimiseks.
   
• uued reeglid ja piirmäärad reovee puhastamisele ning heit- ja sademevee reostusnäitajatele. Vastava määrusega on kehtestatud nõuded selle kohta milliseid aineid ja mil määral tuleb reoveest välja puhastada.
   
• veeseaduse muudatused, mis puudutavad põllumajandustootmist. Esimese muudatusega nähakse ette seni aastal 2023 jõustuma pidanud sügisese vedelsõnniku laotamise keeluaja alguskuupäeva seniselt 1. detsembrilt järkjärguline varasemaks toomine.
   
• jäätmeseaduse muudatus, millega riik toetab kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas.
   
• kalapüügieeskiri, mis on kooskõlla viidud 2015. aasta 1. juulil jõustunud kalapüügiseadusega. Eelnõu kohaselt pikendatakse aastaringselt kalade püügikeelu ala Valgejõest ligi 20 km ja Purtse jõest ligi 6 km. Kuna Valgejõel purunes Kotka pais ja Purtse jõe Sillaoru paisule rajati kalapääs, on jõgedel kadunud rändtõkked ning need on väga hea potentsiaaliga lõhe ja meriforellijõed. Piirangu eesmärk on kiirem kalade asurkonna taastumine.

Kultuuriministeeriumi haldusala

Uuest aastast:

• suureneb riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 942 euroni kuus ehk 13,5 protsenti. Palgafondi tõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid. Kokku lepitavad tasustamispõhimõtted on soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele, sõltumata nende alluvusest või omandisuhtest.
   
• uue aasta 1. septembrist rakendub huvitegevuse täiendav toetussüsteem, mis aitab parandada laste ja noorte juhendatud huvitegevuse kättesaadavust, mitmekesisust ja kvaliteeti. Noorte huvitegevuse  toetussüsteemi kaudu jagatakse valdkonnas üle 14 miljoni euro aastas. Toetuste eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huvitegevuse võimalust noortele vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur; sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.
   
• jõustub säilituseksemplari seadus, millega Eesti asub esimese riigina maailmas seadusega reguleerima trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamist. Säilituseksemplari seadus ajakohastab Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist. Eelnõu arvestab tuleviku digiarenguid ning hõlmab väljaandeid sõltumata nende vormist ja levitamise viisist. 

Maaeluministeeriumi haldusala

• Alates 1. märtsist jõustuvad mahepõllumajanduse seaduse muudatus, mis toob kasutusse spetsiaalselt toitlustusettevõtetele mõeldud ökomärgi, millega nad saavad hakata viitama mahetooraine kasutamisele oma toitlustusettevõttes.
   
• Alates 1. aprillist jõustub maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatus, millega on võimalik tõhusamalt piirata viljakust oluliselt pärssiva umbrohu tuulekaera levimist. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud.
   
• Uuest aastast jõustuvad loomatauditõrje seaduse ja toiduseaduse sätted, mis on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega. Eelnõu tähtsaimaks eesmärgiks on suurendada riigi tauditõrje võimekust metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi leviku takistamiseks loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse. Eelnõu koostamisel võeti arvesse 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala

• Järgmisel aastal peab jõustuma elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mille eesmärk on kiire Interneti odavam kättesaadavus. Muudatus toob lairibavõrgu piirkondadesse, kus see varem ei olnud majanduslikult võimalik.
   
• 23. aprillil hakkab kehtima energiaauditite määrus, mis näeb ette regulaarsete energiaauditite läbiviimise suurettevõtetes. Iga nelja aasta tagant tehtavate auditite eesmärk on suunata ettevõtjaid optimeerima oma energiakasutust. Energiaauditi nõue rakendub kahes osas, kus esmalt luuakse auditi läbiviimise esimeseks tähtajaks lihtsamad nõuded. Kaardistatakse ära ettevõtte energiatarbimine ning vaadatakse kus oleks võimalik kokku hoida. 

Rahandusministeeriumi haldusala

• Uuest aastast jõustub tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Muudatustega tõuseb maksuvaba tulu määr 2017. aastal 180 eurole praeguselt 170 eurolt.
   
• Madalapalgalised saavad taotleda makstud tulumaksu tagasimakset. Maksu- ja tolliamet teeb madalapalgaliste tagasimakse 2016. aasta tulude põhjal neile, kes tingimused täidavad. Tingimustele vastab ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu oli alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuus ja kes 2016. aastal töötasid täistööajaga vähemalt kuus kuud. Lisainfo
   
• Suurendatakse pensionide täiendavat maksuvaba tulu 236 euroni kuus. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal.
   
• 2017. aasta veebruarisse ning juulisse on kavandatud alkoholiaktsiisi tõus. Alkoholiaktsiisi määrad tõusevad 2017. ja 2018. aastal 1. veebruarist. Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb 2017. aasta veebruaris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendile ja juulis 77,44 sendile. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja juulis 77,44 sendile.
   
• Kütuseaktsiisi määr tõuseb järgmise aasta veebruarist. Diislikütuse tuhande liitri aktsiisimäär tõuseb seniselt 448 eurolt 493 eurole.  Maagaasi tuhande kuupmeetri aktsiisimäär tõuseb seniselt 33,77 eurolt 40,52 eurole.
   
• Järgmisest aastast tõuseb sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 8 protsenti. Vaata täpsemalt
   
• Alampalk tõuseb 1. jaanuaril 470 eurole kuus ja 2,78 eurole tunnis võrreldes varasema 430 euroga kuus ja 2,54 euroga tunnis.
   
• Üksi elavate pensionäride toetusskeem annab 115 eurot toetust aastas 92 300 pensionärile. Toetuse maksmine on kavandatud järgmise aasta oktoobrisse. Uuel aastal taastatakse matusetoetus, mille suuruseks määras riigikogu riigieelarvega 250 eurot.
   
• Tööturutoetuse päevamäär tõuseb 4,86 eurole võrreldes varasema 4,41 euroga. Eelnenud aasta alampalgaga seotud minimaalse sotsiaalmaksu kuumäär tõuseb 430 eurole võrreldes 2016. aastal kehtinud 390 euroga.
   
• Raamatupidamise seaduse 1. jaanuaril kehtima hakkava muudatused lihtsustavad nõudeid raamatupidamise algdokumentidele ning panevad avalikule sektorile kohustuse vastu võtta masinloetavaid e-arveid.

Siseministeeriumi haldusala

• Esiteks jõustuvad järgmisest aastast välismaalaste seaduse muudatused, mis reguleerivad peamiselt töörännet Eestisse. Et leevendada tööjõupuudust IKT-sektoris ning meelitada Eestisse ettevõtlikke välismaalasi, arvatakse sisserände piirarvu alt välja IKT-sektori töötajad, iduettevõttes töötavad ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti lihtsustatakse iduettevõtetele toiminguid viisa taotlemisel, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning elamisloa töötamiseks või ettevõtluseks taotlemisel.
   
• Uuest aastast muutub isikut tõendavate dokumentide seadus. Uuest aastast väljastatavad Eesti kodanike ja välismaalaste passid kehtivad senise viie aasta asemel kümme aastat. Seega neil, kes vajavad passi, tuleb seda edaspidi vahetada poole harvem. Alla 15-aastased lapsed saavad passid endiselt viieks aastaks.

Sotsiaalministeeriumi haldusala

Uuel aastal lisanduvad mitmed toetused ja hüvitised:

• Näiteks 1. juulist hakkab perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saama lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.
   
• Ühe vanemaga pered hakkavad saama tuge elatisabifondist. Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo
   
• Hakatakse maksma üksinda elavatele pensionäridele ühekordset 115 euro suurust toetust aastas. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo
  Puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused paranevad. Riik toetab enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisainfo 
   
• Käivituvad teenused, mis aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel. Töötuse ennetamiseks hakkab riik töötukassa kaudu toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo
   
• I kvartalis sisestatakse ravimiregistrisse kõigi Eestis turustatavate käsimüügiravimite pakendi infolehtede tõlked vene ja inglise keelde. See aitab parandada inimeste teadlikkust ravimitest ja vältida ravimite väärkasutamise ohtu. Infolehed on kättesaadavad ravimiregistris, kuid inimesed võivad paluda ka apteekril see endale välja printida.
   
• Tervishoid saab riigieelarvest 10 miljonit eurot lisaks. Lisarahaga plaanitakse suurendada 2017. aastal kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu ning lühendada nendel erialadel plaaniliste järjekordade maksimumpikkust neli korda – kaheksalt kuult kahele kuule. Lisaks hakkab haigekassa täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi.
   
• Töötasu alammäär tõuseb 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, näiteks vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.
   
• Pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet hindab ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal.Lisainfo

Välisministeeriumi haldusala

• Uuest aastast muutub välisteenistuse seadus. Muudatusega määratakse välisesindusse tööle asunud või sealt tagasi kutsutud teenistujale ühekordne hüvitis, millega saab töötaja tasuda näiteks kolimiskulud. Ühekordse hüvitise suuruseks on 800 eurot.