Eestit on pika aja vältel ohustanud ja ohustab ka täna valdavalt piiriülene rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. Enim Eestit ära kasutatavateks meetoditeks on siin avatud kontode või rahakottide kasutamine kuritegeliku tulu liigutamiseks. 

Kolmandik kõikidest juhtumitest on seotud Eesti äriühingutega, kelle kaudu pannakse välisriikides toime kuritegusid või sellele viitavaid tegusid. Viimase puhul on kõige sagedasemad juhtumid, kus Eestis on asutatud ettevõte, mille taga on välisriigi kodanik, kellel Eestiga seos puudub.

Rahapesu andmebüroo uuringud tuvastasid, et rohkem kui viiendik Eesti ettevõtetest on seotud välisriikide isikutega ning äriühingute teenuse pakkujad osutavad olulisele osale nendest asutamise, kontaktisiku, tegeliku kasusaaja, osaniku, juhatuse liikme ja muid teenuseid.

„Rahapesu andmebüroo tuvastas, et välisriigi isikutel on oluline roll Eesti ettevõtluskeskkonnas. Vähemalt veerandil juhtudel me aga ei tea, mis on nende tegevuse sisu, sest nad ei esita Eestis majandusaasta aruandeid. Eestis tegutsemise aktiivsusnäitajad on kõige madalamad äriühingute teenuse pakkujatega seotud välismaalaste ettevõtetel ja samuti kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide isikutega seotud ettevõtetel. On keeruline mõista, miks on sellisel juhul vaja Eestis ettevõte asutada. Riigile on see arvestatav risk, kui me ei tea, kes ja milleks meie ettevõtluskeskkonda tegelikult kasutab,“ rääkis Rahapesu Andmebüroo asejuht Toomas Plaado.

80 000 välismaalase seosega ettevõttest on 12 000 seotud äriühingute teenuse pakkuja tegevusloaga ettevõtetega.

“Tuvastasime, et mitteresidentidele pakutakse ka juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja ja osaniku varjamise teenust. Samuti on äriühingute teenuse pakkujate teatamisaktiivsus liiga madal – vaid neli protsenti esitas rahapesu andmebüroole 2023. aastal teateid, mille hulgas ei olnud ühtegi terrorismi rahastamise kahtlusega teadet,” ütles Plaado.

Tema sõnul hakkab mitteaktiivsete ettevõtete riski osaliselt vähendama majandusaasta aruande esitamata jätmisel ettevõtte automaatne kustutamine äriregistrist. “Registriandmete avalikustamine suurendab juriidiliste isikute läbipaistvust, kuid praegune andmekvaliteet ei võimalda avaandmete potentsiaali täiel määral realiseerida,” lisas Toomas Plaado.

Uuringute läbiviimisel ilmnesid kitsaskohad äriregistri andmetes, mis vajasid täiendamist. Uuringutes kasutati peamiselt äriregistri ja tegelike kasusaajate andmeid seisuga 30. aprill 2023.

Lisainfo:

• Uuring „Välismaalased Eesti ettevõtetes“ (jaanuar 2024)
• Uuring „Äriühingute teenuse pakkujate välismaa seosega kliendid ja teenused Eestis“ (jaanuar 2024)