Tulevast aastast jõustuvatest maksumuudatustest on olulisim ja küllap ka kõige suuremat segadust tekitav maksuvaba tulu määra tõus, kuid tasub teada ka soodustusi töötajatele spordihüvitise maksmisel, äriühingu regulaarsete dividendide soodusmäära jpm.

Maksumuudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2018

Maksuvaba tulu määra tõus ja arvestus

Alates 1. jaanuarist 2018 suureneb eraisikute maksuvaba tulu määr 500 euroni, kuid alates 1200-eurosest brutopalgast hakkab 500-eurone maksuvaba tulu langema, kuni jõuab 2100-eurose brutopalga juures nulli. Vahemikus 1200 kuni 2100 eurot brutopalka teenivate inimeste maksuvaba tulu sõltub nii nende palgast kui ka muudest tuludest kalendriaasta arvestuses.

Inimene, kelle keskmine kuusissetulek on eelnevalt mainitud vahemikus, saab arvestada maksuvaba tulu valemi 6000 – 6000 : 10 800 x (aasta tulusumma – 14 400) alusel. Maksuvaba tulu vähendatakse ühe euro võrra iga lisanduva 1,80 euro tulu kohta alates 1200-eurosest brutopalgast.

Võrreldes 2017. aastaga saab järgmisel aastal kuni 1200 eurot teeniv inimene ühes kuus 62 eurot rohkem kätte, mis teeb aastas 744 eurot lisatulu. Vähemalt 1780 eurot teeniv inimene saab ühes kuus vähem raha kätte ja alates 2100-eurosest kuutulust kaotab inimene aastas 432 eurot.

Muudatused tööandja sõiduautode maksustamisel

• Seni kehtinud maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus sõiduauto kohta asendatakse auto võimsusest sõltuva arvestusega – kilovati hind on 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse suuruseks ehk tulu- ja sotsiaalmaksuks 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25%.
   
• Uue süsteemi järgi on maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul (< 130 kW). Need moodustavad ettevõtte sõiduautodest ligi 70%. Tööandjal on õigus kasutada kilovatipõhist arvestust ka kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto puhul.
   
• Uue süsteemi kohaselt ei saa ettevõtted enam pidada tehtud erasõitude kohta arvestust ega vähendada osaliselt erisoodustuse maksukohustust.
   
• Kui tööandja on sõiduki isikliku kasutuse ära keelanud ja soovib seda tõendada, võib soovi korral ka edaspidi pidada sõiduauto kohta detailset arvestust või kasutada muud maksuhalduri aktsepteeritud tõendamisviisi erasõitude puudumise kohta. Sõiduautode puhul, mis on tööandja otsusega isiklikus kasutuses keelatud ja autode puhul, mis on avalikus sektoris kasutusel üksnes ametisõitudeks, on vaja teha liiklusregistri kandesse sõiduauto kasutuse eristamiseks vastav märge. Oluline on siiski vajadusel tõendada, et sõiduautot ei kasutata isiklikuks otstarbeks.
   
• Kui soetatud sõiduauto, millelt on arvestatud 100% sisendkäibemaksu, kasutusotstarve muutub segakasutuseks kahe aasta jooksul, tuleb 50% soetuselt arvestatud sisendkäibemaksust koos intressidega tagasi maksta. Intresse arvestatakse alates sisendkäibemaksu maha arvamisest kuni selle tagasimakseni.
   
• Sõiduauto kasutusotstarbe muutumisel osaliselt ettevõtluses kasutatavaks sõiduautoks peab maksumaksja käsitlema sõiduautot osaliselt ettevõtluses kasutatavana vähemalt ühe aasta, alates kasutusotstarbe muutumisest.

Äriühingu regulaarsete dividendide 14% soodusmäär

Madalam tulumaksumäär (14%) kehtib jaotatud kasumile, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Arvesse ei võeta mittemaksustatavat kasumit. Nimetatud summat ületavad kasumieraldised maksustatakse jätkuvalt 20% maksumääraga.

Seega tulevikus jaotub kasumite maksustamine äriühingute tasandil kolme kategooriasse:

• kuni kolme aasta keskmise piirmäärani 14%-ga,
• piirmäära ületavalt kasumi osalt 20%-ga,
• edasimakstavalt kasumilt vabastusmeetodi tingimustel 0%-ga.

Igal aastal on võimalik rakendada soodusmäära kolmandikule igal eelneval kolmel aastal jaotatud kasumi summale. Nimetatud kolmandiku puhul on tegemist n-ö üleminekureegliga seni, kuni kolm aastat on sätte jõustumisest möödunud.

Esimese kasumijaotamise aastana võetakse arvesse aastat 2018, mis tähendab, et juba 2019. aastal on võimalik rakendada 14% tulumaksumäära kolmandikule 2018. aastal väljamakstud dividendisummast.

Füüsilisele isikule (resident või mitteresident) välja makstud dividendilt, mida maksustatakse 14%-ga, peetakse kinni 7% tulumaksu. 14% tulumaksumääraga maksustatud kasumi edasimaksmisel füüsilisele isikule (vabastusmeetodi rakendamisel) tekib edasimaksjal kohustus tulumaks kinni pidada. 20% määra rakendumisel oleks kinnipeetav määr endiselt 0%. Seega residendist füüsiline isik dividendide soodusmäärast võitu ei saa.

Mitteresidendist füüsilistele isikutele võib tulumaksu kinnipidamine 7% ulatuses sõltuvalt riigist kasulikuks (maha arvatavaks) osutuda, kui neil asukohariigis vabastusmeetodit ei rakendu.

Grupisiseste laenude deklareerimine ja tõendamiskoormus

Pikaajaliste laenude puhul kehtestati ümberpööratud tõendamiskohustus ja seotud isikutele antud laenude deklareerimise kohustus.

Grupisiseste laenude puhul tuleb edaspidi arvestada järgmist.

• Tulumaksu tuleb maksta aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatult kasumi jaotamisega.
   
• Kui ühing annab laenu emaettevõtjale või selle teistele tütardele, samuti emaettevõtjast ülevalpool asuvale ühingule, siis peab laenuandja olema pikemate kui 48 kuuliste laenude puhul valmis tõendama, et laenusaaja on võimeline laenu tagasi maksma ja tal selline kavatsus ka on.
   
• Alates 1. juulist 2017 antud laenud või oluliselt muudetud tingimustega laenud (eelkõige kui laenusummat on suurendatud või laenu tagasimaksetähtaega pikendatud) tuleb deklareerida hiljemalt 10. veebruaril 2018. Pärast seda tuleb laenud deklareerida igas kvartalis. Ainuüksi deklareerimisega maksukohustust ei kaasne.

Spordihüvitiste maksustamine alates 1. jaanuarist 2018

2018. aastal on tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis, ilma et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Tööandjal on kohustus tervise edendamisega seotud hüvitised deklareerida.

Hüvitada võib näiteks rahvaspordiürituse osavõtutasud, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise kulud, kulud taastusarstile, füsioterapeudile ja tegevusterapeudile.

Füüsiline isik võib avada ettevõtluskonto alates 1. jaanuarist 2018

Valitsuses heaks kiidetud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus annab füüsilisele isikule võimaluse avada nn ettevõtluskonto. Ettevõtluskonto avamisel pole füüsilisel isikul raamatupidamise ja majandusaasta aruande esitamise kohustust ning maksude tasumine toimub automaatselt läbi avatud ettevõtluskonto. Ettevõtluskonto on mõeldud mikroettevõtjatele, kelle käive ei ületa 25 000 eurot aastas. Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank iga kuu tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks 20% maksuameti kontole. Kui käive ületab 25 000 eurot aastas, siis läheb maksuametile 40%. Puudub võimalus kulusid maha arvata.

Ettevõtluskontot saavad kasutada füüsilised isikud, kes osutavad teenust või müüvad kaupa füüsilistele või juriidilistele isikutele. NB! Lisaks tuleb juriidilisel isikul tasuda füüsiliselt isikult saadud teenuse summalt n-ö äriühingu tulumaks (määraga 20/80), kuna vastasel juhul kaob rahandusministeeriumi hinnangul ettevõtjatel motivatsioon luua töösuhteid.

Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise soodustused alates 1. jaanuarist 2018

• Kehtestatakse ülempiir ettevõtlustulult sotsiaalmaksu tasumisele, mis on seotud 15-kordse aastase miinimumpalgaga ning seda vähendatakse 10-kordse miinimumpalga määrani.
   
• Sotsiaalmaksu avansiliste maksete kvartaalne maksmise kord asendatakse summeeritud arvestusega kalendriaasta alguses ning sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kuupõhine arvestus päevapõhisega.
   
• Pikendatakse kahjumi edasikandmise perioodi seitsmelt aastalt kümnele aastale.
   
• Muutuvad välisriigis teenitud ettevõtlustulu tulumaksuga maksustamise reeglid. Ettevõtlusele hakatakse rakendama vabastusmeetodit.
   
• Kehtestatakse tervise edendamise kulude ja töötajate välislähetuse toitlustamiskulude (päevarahade ulatuses) maha arvamise õigus. Laiendatakse 32-eurost vastuvõtukulu piirmäära ja 10-eurost reklaamkingituste maksuvaba piirmäära.
   
• Võimalus sotsiaalmaksuvabastusele arvestusliku haigushüvitise teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.
   
• Võimalus viia erikonto ühest pangast teise 10 päeva jooksul, ilma kontot sulgemata ja sealjuures jätkata erikonto staatusega.