Eesti allkirjastas möödunud nädalal Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva konventsiooni. Konventsiooniga ühinenud liikmesriigid osalevad rahvusvahelises koostöösüsteemis, mis järgib ühtset kriminaalpoliitikat piiriüleste rahapesukuritegude ennetamisel, avastamisel ja lahendamisel.

Erinevate riikide ekspertide kogemused, teadmised ja tihe infovahetus tõhustab lisaks rahvusvaheliste kuritegude vastasele võitlusele ka iga riigi siseturvalisust. Eesti peab esmatähtsaks kuritegude ennetustegevust ja nende ärahoidmist, samuti keskendumist kriminaaltulu jälitamisele ja konfiskeerimisele.

"Konventsioonile alla kirjutades näitab Eesti tahet igal moel kaasa aidata rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ennetamisele, avastamisele ja illegaalse vara äravõtmisele. See mõjub kindlasti positiivselt Eesti rahvusvahelisele mainele,“ ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa. "Konventsiooniga ühinemine parandab koostööd teiste riikidega rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses.“

Konventsiooni rakendamiseks täiendatakse karistusseadustikku ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Samuti vajab reformimist arestitud varade haldamise süsteem, kuivõrd kehtiv regulatsioon ei täida konventsioonis ette nähtud nõudeid. Seega tuleb konventsioon pärast allakirjutamist riigikogus ratifitseerida. Konventsiooni tekst on kättesaadav Euroopa Nõukogu kodulehel ja eesti keelne tõlge ning seletuskiri valitsuse korraldusele konventsioonile allakirjutamiseks on kättesaadav eelnõude infosüsteemis.

Konventsioon avati allakirjutamiseks 16. mail 2005. aastal Varssavis. Enne Eestit oli konventsiooniga ühinenud 34 riiki ja Euroopa Liit ning ratifitseerinud 22 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Konventsioon jõustus 1. mail 2008. aastal.