Maksu- ja tolliamet valmistab ette ning plaanib lähiajal avaldada laenuvõimendusega omandamistehingute maksustamise (debt push-down) juhendi. Finantssektori katusorganisatsioon FinanceEstonia, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) ning Eesti Pangaliit saatsid peaministrile ühispöördumise, viidates juhendist tulenevale ohule kapitaliturule, kapitali kättesaadavusele ning majanduse üldisele konkurentsivõimele.
Maksu- ja tolliameti kavandatava juhendi alusel soovitakse pettuslike tehingute maksureegleid kohaldada ka täiesti mõistlike äriühingute investeeringutele, mida seni kehtiva seadusega ei ole peetud vajalikuks ega võimalikuks maksustada. Jutt käib laenuvõimendusega väljaostuinvesteeringutest (leveraged buyout) ehk sellest, kuidas erakapitalifondid ja strateegilised investorid investeerivad keskmise suurusega ja suuremate ettevõtete enamusosaluste omandamistesse. Ainuüksi erakapitalifondide selliste investeeringute maht on Eestis aastas ligi 100 – 150 miljonit eurot.
Pöördumise koostanud organisatsioonide esindajate sõnul muudaks juhend tulumaksuseaduse olulisi aluspõhimõtteid, mis peaks olema riigi majanduspoliitiline valik. Sellel on otsene mõju Eesti majanduskeskkonnale ja riigi arengule. Seetõttu peaks selliseid valikuid tegema Vabariigi Valitsus ja Riigikogu, tuginedes laiema avaliku arutelu ja põhjaliku mõjuanalüüsi tulemustele, mitte haldusorgan oma juhendiga.
Muudatuse mõju on ebaselge ning seda pole uuritud
Sedavõrd olulise sisu ja kaaluga maksukeskkonna muudatust tuleks FinanceEstonia juhatuse liikme ja EY Eesti maksuosakonna partneri Ranno Tingase sõnul kindlasti menetleda maksuseaduse muutmise kaudu ja selleks ettenähtud korras. Kriitilise tähtsusega on seejuures eelnõu mõjuanalüüsi läbiviimine, mis võimaldaks hinnata, milline on mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja kui palju investeeringuid läheks Eestist mujale.
“Tehingud, millele juhendit kohaldatakse, võivad olla küll suhteliselt spetsiifilised, kuid nende mõju avaldub märksa laiemalt. Paraku on täpset mõju isegi keeruline välja tuua, sest keegi ei ole seda juhendi väljatöötamise protsessi käigus põhjalikumalt uurinud, kuigi vajadus selle järele on ilmne,” kinnitab Tingas. Sellele on varasemalt maksu- ja tolliameti tähelepanu juhtinud ka EstVCA, Pangaliit ja Advokatuuri maksuõiguse komisjon.
FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Valeria Kiisk lisab, et negatiivne mõju avaldub kindlasti investeerimisfondide tegevusele, kelle jaoks Eestisse tehtavate investeeringute atraktiivsus väheneb märkimisväärselt. “Samuti laieneb mõju mitmetele teistele omandamistehingutele, kus kasutatakse finantseerimisasutuste laenuraha, võõrfinantseerimist kapitaliturgude kaudu, aga ka kontsernisisest finantseerimist. Mõju saab olema väga suur, aga veelgi tähtsam – vastamata on küsimus, mis strateegilist eesmärki aitab antud muutus saavutada,” märgib Kiisk.
Ühispöördumise koostajate sõnul on selge, et laiem mõju puudutab ka Eesti finantsturu, ühinemiste ja ülevõtmiste tehinguvaldkonna ning majanduskeskkonna toimimist ja usaldusväärsust. Samuti tekib oluline mõra Eesti ärikeskkonna õiguskindluses, mille tugevust ja püsivust seni (välis)investeeringuid tehes kiidetud on.
FinanceEstonia juhatuse liikme ja BaltCapi juhtivpartneri Peeter Saksa sõnul on atraktiivne maksukeskkond ambitsioonikate investeeringute aluseks. “Praegusel kujul kavandatud juhend ei võta kuidagi arvesse äriühingute juhtide sisulist soovi jätkata ettevõtete kasvatamise ja arendamisega nende väljaostmisel välisinvestoritelt või investeerimisfondidelt,” ütleb Saks. Tema sõnul saaks alles pärast igakülgse mõjuanalüüsi koostamist hinnata, milline on muudatuse tegelik mõju Eesti konkurentsivõimele ja majanduse tervisele ning kas see on põhjendatud ja vajalik.
Eesti vajab kapitaliturgude strateegiat
FinanceEstonia esindajate sõnul tuleks esile kerkinud teema taustal algatada laiem arutelu kapitaliturgude teemal ning lahendada olukord, kus haldusorgani selgitustega hakatakse ennatlikult ja kiirustades muutma Eesti majanduspoliitilisi seisukohti ilma, et asjaomastel asutustel oleks võimalik oma sõna sekka öelda.
“Eesti kapitaliturgude areng nõuab täieulatusliku strateegia loomist. Meie ettevõtted konkureerivad rahvusvaheliselt, ent oma investeeringute rahastamise otsustes piirduvad suurel määral vaid pangafinantseerimise või oma võimekusega – seetõttu on meie kapitaliturg arenenud riikidest kordades väiksem,” kirjeldab Valeria Kiisk.
Kapitaliturgude arendamise strateegiline vaade on seda olulisem, et samal ajal on nii Läti kui ka Leedu võtnud riiklikul tasemel vastu kohaliku kapitaliturgude arendamise strateegia. Skandinaavia riikides on vastavad töörühmad juba aastaid tagasi käima lükatud.
