"Kui inimene metsas toimetab, siis see jälg, mis temast maha jääb, peab olema selge ka kõikidele teistele. Näiteks on huvilistel edaspidi võimalus metsaga seonduvatel tegevustel silm peal hoida avaliku metsaregistri kaudu, kus kogu metsas majandamine ja selle kavandamine saab olema paremini jälgitav, kui seni," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Samuti peab olema tulevikus metsas tehtavate tööde puhul väljas info, kes ja mida täpselt teeb, kes tööde ja hilisema korrastamise eest vastutab."

 

Olulisel kohal on ka looduslähedasem metsade majandamine. Nimelt saavad metsaomanikud kavandada oma tegevusi metsas vastavalt looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt sobitada maastikule ja vältida metsade killustumist.

 

Eesti Keskkonnaühenduse Koja ettepanekul täpsustati seaduses püsimetsana majandamise võimalust, et pakkuda metsaomanikule alternatiivi lageraietena majandamisele. 

 

Püsimetsandusega välditakse suurte lagedate alade tekkimist, parandatakse noorte ja keskealiste puude kasvu, suurendatakse seemnesaaki ja vähendatakse metsa kahjustamist puiduvarumisel.

 

Samuti pööratakse tähelepanu erametsanduse toetamisele ja arendamisele.