Konkurentsiseaduses jõustuvad 1. juulil olulised muudatused. Kõige enam on muudetud koondumiste kontrolli regulatsiooni. Ühelt poolt oli vaja lahendada konkurentsiameti praktikas tõusetunud kitsaskohad, teisalt on uuenduste eesmärk ühtlustada Eesti regulatsiooni ELi reeglitega.
Ettevõtjate seisukohalt võib kõige olulisemaks muudatuseks pidada uue koondumise kontrolli kohaldamise kriteeriumi kehtestamist. Senine n-ö ülemaailmse käibe kriteerium on asendatud Eesti käibe kriteeriumiga. Uute reeglite kohaselt kontrollitakse Eestis koondumisi juhul, kui koondumise osaliste käive Eestis kokku on vähemalt 100 miljonit krooni ja vähemalt kahel koondumise osalisel on kummalgi Eestis käive 30 miljonit krooni.
Selline kriteerium peaks aitama adekvaatsemalt tuvastada need koondumised, millel on märkimisväärne mõju Eesti turule ning konkurents võib kahjustuda. Täpsustatud on ka koondumise mõistet. Enam ei loeta koondumiseks tehinguid, kus krediidi- või finantseerimisasutus või kindlustusandja omandab ajutiselt edasimüümise eesmärgil teise ettevõtja väärtpabereid.Koondumiseks ei loeta ka finantsvaldusettevõtjate tehinguid tingimusel, et osalusega seotud hääleõigust kasutatakse üksnes vastavatesse ettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse säilitamiseks, eelkõige omandatud ettevõtjate juht- ja järelevalveorganite liikmete määramisel, mitte aga ettevõtjate käitumise mõjutamiseks.
Lisaks ei loeta koondumiseks likvideerimise, sundlõpetamise, maksejõuetuse menetluste käigus valitseva mõju omandamist. Seni tuli koondumistest konkurentsiametile teatada ühe nädala jooksul alates ühinemislepingu sõlmimisest, tehingu tegemisest või väärtpaberite avaliku ostupakkumise väljakuulutamisest. Ühenädalane tähtaeg on nüüd tühistatud, kuid kehtima jääb piirang, et kontrollimisele kuuluvat koondumist ei või jõustada enne konkurentsiameti loa saamist.
Suurendamaks paindlikkust koondumiste menetlemisel, lubab uus regulatsioon koondumise teate esitamiseks ka enne ühinemiseks või valitseva mõju omandamiseks tehtud tehingu või avaliku ostupakkumise väljakuulutamist – tingimusel, et koondumise osalised tõendavad konkurentsiametile vastavat kavatsust.
Samuti näeb uus regulatsioon ette võimaluse taotleda konkurentsiametilt luba teatud koondumise jõustamise toimingute tegemiseks enne koondumise loa saamist. Lisaks on jõustamise piirangu osas ette nähtud erireeglid väärtpaberite avaliku pakkumise puhuks. Uus regulatsioon näeb selgemalt ette võimaluse koondumise teate esitamiseks lühendatud kujul. Seejuures on laiendatud asjaolude ringi, mille esinemisel piisab lühendatud teate esitamisest.
Täpsustatud on veel problemaatiliste koondumiste menetluskorda. Kui konkurentsiamet leiab, et esinevad koondumise keelamiseks alust andvad asjaolud, peab see viivitamatult, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne menetlustähtaja lõppu, koondumise osalisi selliste asjaolude ilmnemisest teavitama.
Koondumise osalised saavad seepeale esitada oma vastuväited. Kehtetuks on tunnistatud ka kokkulepete keelu erandi andmise menetlus.
Ettevõtjad peavad alates 1. juulist hakkama ise hindama konkurentsi kahjustada võivate kokkulepete vastavust keelu eranditele.
