15. aprillil 2013. a jõustus võlaõigusseaduse § 113 uus redaktsioon, millega kaasnevad mõningad olulised muudatused võlgnikult viivise nõudmisel ning piirangud viivise osas kokkuleppimise juures.
Alates eelnimetatud kuupäevast võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist võlaõigusseaduse §-s 94 nimetatud määras, millele lisandub 8 protsenti aastas. Seega suurenes viivise määr 1 protsendi võrra, sest varasemalt oli see 7% aastas.
Varasema redaktsiooni kohaselt võis võlausaldaja nõuda võlgnikult, juhul kui pooled ei olnud lepingus konkreetses viivisemääras kokku leppinud, seadusjärgset viivist Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära pluss seitsme protsendi ulatuses võlgnetavalt summalt aastas. Uues jõustunud redaktsioonis lisandub Euroopa Keskpanga intressimäärale aga seitsme protsendi asemel kaheksa protsenti. Antud muudatuse eesmärk on suurema intressiga motiveerida võlgnikku võlgnevust kiiremini likvideerima.
Kõige olulisem muudatus on toodud VÕS § 113 lõigetes 9 ja 10, mille kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik ei tohi kokkuleppega eelpool väljatoodud viivisenõuet piirata või viivisenõuet välistada, juhul kui kokkulepe peaks olema võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Samuti keelab VÕS § 113 lg 10 uus redaktsioon kokkuleppe, milles riigihangete seaduse § 10 lg 1 ja lg 2-s väljatoodud isikud peavad maksma viivist alla seaduse uues redaktsioonis väljatoodud määra.
Täiesti uue sättena on võlaõigusseadusesse sisse toodud võlausaldaja võimalus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses (VÕS § 1131). Oluline on muudatuse juures asjaolu, et sissenõudjal puudub otsene tõendamiskohustus antud kulu tekkimises. Juhul kui sissenõudmiskulud peaksid antud summat ületama võib võlausaldaja kahju hüvitamise korras nõuda sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist. Samuti välistab uus säte kokkuleppe, millega välistatakse või piiratakse sissenõudmiskulude hüvitamisõigust alla seaduses sätestatud miinimumi 40 euro.
Antud muudatuste jõustumisega soodustatakse oluliselt võlausaldaja olukorda ning võimalust oma nõudeid kiiremini maksma panna läbi võlgniku tugevama survestamise nii kõrgema seaduses sätestatud viivisemäära tõttu kui ka otseselt seaduses välja toodud sissenõudmiskulude hüvitamise regulatsiooni läbi.
