Enamasti kirjutatakse äriplaane investoritele, pangale, võimalikele partneritele ja ettevõtlustoetuse jagajatele. Kuid tegelikult tuleks esimene äriplaan kirjutada alati iseendale.

Miks? Sellest räägivad SEB panga krediidianalüütik Marek Pihelgas ja ärikliendi müügijuht Maarja Maranik.

Maarja ja Marek, kui palju ühe äriplaani kirjutamine maksab? Räägitakse, et seda saab tellida?

Näeme, et suurte summade maksmine selle eest, et sulle kuldmuna valmis ehitatakse, ei ole kõige nutikam taktika. Kui see jõuab ringiga inimesteni, kes puutuvad igapäevaselt äriplaanidega kokku, olgu selleks siis panga komitee või keegi teine, siis piisab paarist-kolmest küsimusest, et saada aru, et ettevõtja ei ole äriplaani ise läbi mõelnud.

Kui äriidee puudutab spetsiifilisi valdkondi, siis võivad konsultatsioon juristiga või tellitud ülevaade turutrendidest olla hea lisaväärtusega investeeringud. Kuid kui äriplaan ostetakse täies mahus sisse, olenemata sellest, kas tulemus on positiivne või negatiivne, pole see pigem mõistlik. Äriplaani peaks ettevõtja või siis juhtkond ikkagi suuremas osas ise kokku panema, sest see võimaldab neil endal aru saada, mida ja millise aja jooksul on plaanis teha, mida ja kuivõrd on võimalik saavutada.

Mida pank äriplaani puhul vaatab ja millist infot lisaks küsib?

Pangal on kohustus järgida “Tunne oma klienti” põhimõtet ja seepärast küsime ka lisaküsimusi, kuid kindlasti mõistlikkuse piirides.

Aeg-ajalt ikka küsitakse, kas ja miks on seda kõike infot vaja. Selgitame alati ka juurde, miks me mingisugust informatsiooni kogume ning pangal ei ole huvi koguda informatsiooni lihtsalt niisama. Enamjaolt kliendid saavad aru, et see on panga jaoks üks osa riskide maandamise protsessist.

Tuleme nüüd algusse tagasi. Miks ainult äriideest ei piisa ja miks on vaja seda müstilist äriplaani?

Äriplaani näidiseid guugeldades võib jääda mulje, et töö maht plaani taga on meeletult suur, aga kui äriplaanile mõtestatult läheneda, siis tegelikult on kõik tehtav.

Müstiline ta ei ole. Tegelikult võtab see kokku ettevõtja enda äri. Kui seda võtta kui simulatsiooni, mille abil saab idee elluviimise läbi mõelda ja läbi testida, on see ju palju mõistlikum, kui aasta pärast avastada, et plaan ei kanna.

Millised need erinevad aspektid on, ehk mis on äriplaani komponendid?

PITCH/LÜHIKE ÜLEVAADE

Esimesel lehel tuleks anda üldine ülevaade, mida teha tahetakse – tegemist on teisisõnu pitchiga, millega öeldakse selgelt, mis ettevõttega on tegemist, millega ja miks tegeletakse ning kuidas eristutakse konkurentidest. Samuti võiks selles olla paar lauset finantsnumbritest.

MISSIOON

Edasi võiks kirjeldada laiemalt ettevõtte missiooni ja mis eesmärgi nimel ettevõte tegutseb. Lisaks võiks ettevõtja mõelda ka sellele, milline on ettevõtluse mõju keskkonnale. Jätkusuutlikkuse teema ei ole üheski äriplaani mallis täna veel kohustuslik osa, aga pangana soovime finantseerida peaasjalikult jätkusuutlikkusele orienteeritud projekte, mistõttu hindame seda aspekti üha sisukamalt.

TURG JA KONKURENDID

Turu- ja konkurentsianalüüsi osas tuleks anda ülevaade tootest või teenusest ning selle konkurentsieelistest. See osa aitab päris kiiresti aru saada, kas äriplaani kirjutamisega on üldse mõtet jätkata. Ehk siis – kas ettevõte eristub piisavalt, et teenida käivet ja kasumit.
Näeme, et sageli paljud alustavad ettevõtjad on enda maailma muutvasse ideesse niivõrd kiindunud ja isegi ei mõtle konkurentide peale.

TASUVUSANALÜÜS

Finantsanalüüsi osas tuleks välja tuua alustamisega seotud ja jooksvad kulud ning ka oodatud tulud. Üks esimesi kontrollküsimusi peaks kindlasti olema, et kas minu soov, olla X aasta pärast kohas X, on üleüldse realistlik?

Samuti ei tohiks alahinnata meeskonnakulu prognoosi. Alustavas ettevõttes teeb kulude kokkuhoiu mõttes kõike asutaja ise, kuid kui ettevõtte teenuse järele tekib suurem nõudlus, siis tuleb palgata raamatupidaja, turundaja, pakkija või näiteks kuller. Samal ajal tuleb kulusid optimeerida ning tuleb olla valmis selleks, et töö vilju saab maitsta võib-olla alles kolme aasta pärast.

Järgmisena tuleks numbritele lisada veel stsenaariumanalüüs ehk mängida planeeritav tegevus läbi erinevate stsenaariumitega. Mis juhtub siis, kui müün enda teenust või toodet 10 % vähem (negatiivne) või hoopis kolm korda rohkem (positiivne)? Mis saab siis, kui elekter kallineb 100%? Kas ka nende stsenaariumite puhul on ettevõtja valmis tegevusega jätkama?

RISKIANALÜÜS

Peamiseid ohte ei tasu õhku rippuma jätta, vaid kindlasti tuleks need kirja panna ja ka põhjendada tegevusi riskide maandamiseks. Me hindame ettevõtjaid, kes on ohud läbi mõelnud ja leidnud vastused nendega toimetulemiseks. Me ei eelda, et on olemas lahendus kõigele, vaid soovime näha riskide läbimõtlemist. Riskid on läbimõeldud siis, kui ettevõtja saab öösiti rahulikult magada, sest ta on valmistunud negatiivsemate stsenaariumite realiseerumiseks.

Riskidena ja nõrkustena võib lisaks ärikeskkonna ohtudele välja tuua ka meeskonnaga seotud aspekte. Näiteks kui ettevõtja teab, et turundus või juriidika pole tema tugevaimad küljed- siis tasub seda ka kirjeldada riskianalüüsi peatükis. Kindlasti tuleks juurde märkida, kuidas ettevõtja ennast järgneva poole aasta jooksul täiendab või milliste koostööpartnerite abil antud valdkonna küsimused lahendatud saavad.

TURUNDUS

Turunduse peatükis tuleks kindlasti mõelda, mille poolest ettevõtja tahab turul eristuda ja silma paista ning kuidas turundus saab sellele kaasa aidata. Olulised osad on turundusstrateegia, tegevuskava ja turunduseelarve.

TEGEVUSPLAAN

Oluline äriplaani osa on lähikuude tegevusplaan. Lühema perioodi võiks kirjutada lahti üpris detailselt ja mida pikemast vaatest me räägime, seda üldisem on ka tegevusplaan. See on vajalik selleks, et kui äriplaani elluviimiseks läheb, siis esimesed sammud on paberil kirjas ja sellevõrra sujub otsuste vastuvõtmine lihtsamalt.

Millised on peamised vead äriplaani kirjutamisel?

Kuula nõuandeid äriplaani koostamiseks ja edasisteks sammudeks lähemalt saatest: Alustava ettevõtja A ja O – Oskuslikult koostatud äriplaan loob eelduse läbilöögiks