Kui algse kava järgi oleksid kohalikud omavalitsused (KOV) pidanud tekkepõhisele eelarvestamisele üle minema 2018. aastal, on riik otsustanud seda aasta võrra edasi lükata, et omavalitsused saaksid haldusreformi järel olukorraga kohaneda.
"Linnade ja valdade kohustus minna üle tekkepõhisele eelarvele lükati aasta aega edasi ehk 2019. aastasse haldusreformi seadusega, et anda omavalitsustele aega rahulikumalt ümberkorraldusi teha," ütles rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik BNS-ile.
Ta märkis, et haldusreform puudutab suuremat osa Eesti valdu ja ka nende eelarveid, kuna ühinenud kohalike omavalitsuste eelarved tuleb 2018. aastal üheks liita. "Samuti tuleb raamatupidamises vanade kohalike omavalitsuste saldod lõpetada ja uue omavalitsusega alustada," lisas Liivik.
Ametnik rääkis, et oluline on silmas pidada ka seda, et uues omavalitsuses tuleb aega varuda organisatsiooni kokku sulandumise ja uute tööprotsesside seadmiseks. "Kindlasti muutuvad vähem või rohkem seni eelarvete kallal töötanud inimeste rollid," märkis ta.
"Selles olukorras on mõistlik aasta võrra edasi lükata järgmine ümberkorraldus ehk tekkepõhisele eelarvele üleminek, et omavalitsuste ühinemist mitte keerulisemaks teha. Siiski jääb igale omavalitsusele võimalus vabatahtlikult tekkepõhisele eelarvele üle minna ka varem kui 2019. aastal," ütles Liivik.
Tekkepõhine eelarvestamine kajastab kassapõhisest arvestusest täpsemalt otsuste majanduslikku sisu. Tekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse eelarveperioodiks sõltumata sellest, millal toimub tulude laekumine või kulude eest tasumine. See sisaldab ka selliseid kulusid, millega ei kaasne raha väljaminekut, näiteks põhivara amortisatsioon.
Rahandusministeerium koostab esimese tekkepõhise riigieelarvena järgmise aasta eelarve. Tekkepõhisele raamatupidamisele läks avalik sektor üle juba 2004. aastal.
