Ligi kolmandik elanikkonnast on puutunud kokku internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega ning iga kümnes Eesti elanik on seetõttu raha kaotanud, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Küsitlusest selgus, et pettustes kaotatud rahasummad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni 6000 euroni.
Internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega on isiklikult kokku puutunud 31% uuringus osalenutest ning 24% küsitletutest tunneb kedagi, kes on petuskeemidega kokku puutunud või ohvriks langenud.
Kõige levinum petuskeem on e-kiri, mis teavitab loteriivõidust
Nende inimeste hulgast, kes on interneti või telefonipettustega kokku puutunud, on kõige rohkem kogemusi e-kirjadega, mis teavitavad suurest loteriivõidust. Selliseid e-kirju on saanud 62% petuskeemidega kokku puutunutest. Veidi üle poole ehk 53% inimestest on saanud e-kirju või telefonikõnesid tulusa investeerimisvõimaluse pakkumisega. Pooled ehk 50% on saanud suurte rahasummade pärimisest teavitavaid e-kirju.
Pangaparoole, krediitkaardi andmeid või muud isiklikku infot telefoni, e-kirja või sõnumi teel on üritatud välja petta 16%-lt küsitletutest. Probleeme veebipoest ostetud kaubaga, näiteks ostetud kaup ei jõudnud kohale või ei vastanud lubatule, on esinenud 15%-l inimestest. Ligi kümnendik ehk 11% inimestest on saanud e-kirju, kus ettevõtte juhi nimelt oli palutud teha raha ülekannet või tasuda arve.
Kaotatud rahasummad ulatuvad 6000 euroni
Petuskeemide tõttu on raha kaotanud ligi kümnendik vastanutest ning kaotatud summad ulatuvad 6000 euroni. Enamasti jäävad petuskeemides kaotatud rahasummad alla 600 euro. Kõige rohkem on petuskeemide tõttu raha kaotanud elanikud vanuses 25-34, kelle sissetulek on üle 1500 euro.
Petuskeemides raha kaotamise peamisteks põhjusteks on olnud kiirustamine ja ohumärkide tähelepanuta jätmine, soov teha soodne ost, usaldus pakkuja vastu ning raha teenimise soov.
Pettuse ohvriks langemisel politseisse ei pöörduta
Ligi kolmandik petuskeemides raha kaotanud inimestest ei ole kedagi sellest teavitanud. Vaid 4% petuskeemide ohvritest on teavitanud politseid ja 3% panka. Kõige rohkem ehk 62% ohvritest on teavitanud toimunud petuskeemidest vaid lähedasi ja sõpru.
Elanike teadlikkus oma andmete digitaalsest turvalisusest on madal
Eesti elanikud tunnevad ennast pigem ebakindlalt oma teadmistes enda andmete digitaalsest turvalisusest – vaid neljandik vastanutest arvab, et neil on selles osas head teadmised. Keskmisest kõrgemalt hindavad oma teadmisi nooremad inimesed (18-34 a), Tallinna elanikud, kõrgema sissetulekuga ning kõrgema sotsiaalse staatusega inimesed (juhid, spetsialistid).
Kuigi oma teadmisi ning abinõude rakendamist enda digiturvalisuse osas hinnatakse pigem tagasihoidlikult, siis hinnangud tegelikule käitumisele räägivad pigem vastupidisest. Tugevalt üle poole vastanutest väidavad, et on ettevaatlikud isikliku info jagamisel sotsiaalmeedias, teavitavad kahtlasest tegevusest oma sotsiaalmeedia kontodel, teostavad internetis makseid ja oste ainult turvalistel veebilehtedel ning kahtlustavad pettust, kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi. Sotsiaalmeedias enda info jagamise suhtes on mõnevõrra hooletumad 18-24 aastased noored.
Kuidas petuskeemidest hoiduda?
Petturid kasutavad raha väljapetmiseks erinevaid võimalusi. Kõige rohkem on elanikud kokku puutunud e-kirjadega, mis teavitavad loteriivõidust, ootamatust pärandusest või toetusest. Lisaks on laialt levinud mitmesugused investeerimise skeemid, mis pakuvad kiirelt suurt tulu teenimise võimalust ja veebilehed, mille kaudu ostetud kaup ei jõua kohale.
Usalda, aga kontrolli!
Kirjade puhul, kus teavitatakse loteriivõidust, ootamatult sülle langenud pärandusest või toetusest, tasuks säilitada kaine mõistus ning mõelda kuivõrd tõenäoline see on. Tuleks hoiduda ülekannetest, mis on justkui raha saamise eelduseks (tasud advokaatidele, mitmesugused maksud, jms). Kuna palju selliseid petukirju saadetakse ÜRO nime alt, siis SIIT leiab soovitusi nendest hoidumiseks.
Mida suurem lubatud tulu, seda suurem risk
Investeerimispakkumiste puhul kontrolli tehingu vastaspoole tausta ning veendu vajaliku tegevusloa olemasolus. Samuti kaalu investeeringuga kaasnevaid riske. Finantsinspektsioon avaldab oma kodulehel regulaarselt teiste riikide Finantsinspektsioonide vahendusel saadud hoiatusteateid ettevõtetest, kes pakkuvad finantsteenuseid, kuid kellel puudub luba antud tegevusalal tegutseda. Ka seda infot tasuks kontrollida kui soovitakse astuda kliendisuhtesse väljaspool Eestit tegutseva ettevõttega.
Sümpaatsed internetituttavad, kes küsivad raha
Romantika otsingutel olevatel inimestel tuleks hoiduda kontaktidest, mille käigus soovitakse raha ülekandmist lennupiletite ostmiseks, pakkide lunastamiseks või ootamatult lähedastega tekkinud tervisekulude katteks. Levinud on see, et hädasolija ei küsi lihtsalt raha, vaid nimetab seda laenuks. Sel juhul antakse lubadus raha esimesel võimalusel tagastada, kuid seda ei juhtu. Paljud romantiliste suhete nn käsikirjad ja stsenaariumid on välja toodud SIIN.
Küberturvalisuse ABC
Internetis liigeldes tasub alati veenduda, et veebileht, kuhu on tarvis isiklikke andmeid sisestada, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega. See tähendab, et veebiaadressi alguses on kirjas https ja kuvatud on tabaluku märge. Lisaks tasub veenduda, et veebiaadress on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (google.com versus g00gle.com). Rohkem nõuandeid turvaliseks käitumiseks leiad SIIT.
Ära hoia kaarte ja paroole koos
Hoia salasõnad, pangakaartide andmed, autentimisvahendid ja pangakaardid turvaliselt. Ära jaga neid kolmandate isikutega ega hoia kaarte ning paroole kunagi koos. Kui on kahtlus, et need on sattunud kolmandate isikute valdusesse, informeeri sellest koheselt väljastajat ja muuda salasõna.
Oluline on pettustest teavitada
Kui oled langenud pettuse ohvriks, teavita sellest võimalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem tõenäosus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut tõkestada.
Uuringu Eesti elanike kogemustest internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega viis läbi uuringufirma Norstat Eesti tänavu mais, uuringu tellis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus. Kokku osales veebiküsitluses 1201 elanikku vanuses üle 18 aasta.
