Aprilli alguses valmis tööinspektsiooni traditsiooniline kokkuvõte, mis annab ülevaate eelmise aasta töökeskkonna ja töösuhetega seotud teemadest ja statistikast. Toome teieni huvitavad faktid eelmise aasta tegemistest.
Eelmisel suvel tuli tööinspektsioonile vihjeid, kus probleemiks oli töökeskkonna kõrge temperatuur. Suviste kuumalainete ajal segas erakordne palavus tööruumides inimeste töötegemist. Kontrastiks tuli aasta teises pooles seoses energiakriisiga mitmeid vihjeid liiga madala temperatuuri kohta. Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon lisas, et eelmisel aastal tuli tegeleda väga erinevate teemadega. “Vihjeid tuli seinast seina – alates tööruumide temperatuurist töökiusu ja tööalase ärakasutamiseni. Kuna me ei näe esialgse vihje taha, võtame kõiki pöördumisi tõsiselt ja võimalusel uurime olukorda lähemalt. Paraku oli ka juhuseid, kus vihje ajendiks oli lihtsalt kellelegi koht kätte näidata, mitte lahendada päris probleemi töökeskkonnas. Esimese asjana tasuks alati omavahel rääkida – avatud tagasiside ja suhtlus on heade töösuhete aluseks,” lisas Soon.
Tööinspektsiooni infotelefonilt saavad tööalast nõu küsida mõlemad töösuhte osapooled – nii töötajad kui tööandjad. Eelmisel aastal vastati kokku 34 445 kõnele, mis teeb iga tööpäeva kohta 132 kõne. Lisaks vastasid nõustamisjuristid 6033 e-kirjale. 2022. aastast antakse infotelefonil nõu ka ukraina keeles. Kõige rohkem tekitasid küsimusi tavapärased töösuhete teemad, näiteks puhkuse kasutamine, töösuhte ülesütlemine, saamata jäänud töötasu. Palju küsiti ka seadusemuudatuste kohta. Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev ütles, et palju kõnesid oli ka seoses vaimse tervisega töökeskkonnas. “Teadvustatakse järjest enam, et vaimne tervis on füüsilise kõrval sama oluline ning tähelepanuta jäetud mured võivad nii töötajale kui tööandjale pikas perspektiivis palju muret tekitada,” lisas Logatšev.
Eelmisel aastal tegi tööd 4628 alla 15-aastast noort, mida oli 800 lapse võrra rohkem kui eelneval aastal. Populaarsemad noorte tööd olid õpilasmalevas heakorratööde tegemine. Lisaks käisid noored marju korjamas, koolides õpikuid ja raamatuid sorteerimas ning tegid abitöid näiteks ürituste ettevalmistusel.
Kõige rohkem tööõnnetusi juhtus eelmisel aastal kaubandussektoris. Kokku juhtus 2022. aastal 3696 tööõnnetust ning paraku lõppesid 13 neist töötaja surmaga. Keskmiselt toimus Eestis 1000 töötaja kohta 5,4 tööõnnetust ning suurima õnnetuste arvuga maakond on Lääne-Virumaa.
Töövaidluskomisjoni poole pöördus eelmisel aastal 1869 inimest, neist 88% olid töötajad ja 12% tööandjad. Töötajate nõuetest töövaidlustes olid esikohal rahalised nõuded – maksmata töö- ja puhkusetasud ning hüvitised (kokku 58% kõikidest nõuetest). 2022. aastal oli töövaidluskomisjonide nõuete kogusumma 9 miljonit eurot.
