Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli läbi viidud uuringu järgi on alampalga tõusu sotsiaalmajanduslik mõju olnud Eestis pigem positiivne ning aidanud tõsta ka alampalgast kõrgema palgaga töötajate sissetulekuid; samal ajal ei ole alampalga tõstmine negatiivselt mõjutanud ettevõtete ekspordikasvu.

“Loodan, et uuringu tulemused annavad ametiühingutele ja tööandjatele uut väärtuslikku teavet alampalga sotsiaalmajanduslike mõjude kohta, mis loob eeldused ka parema alampalga kokkuleppe saavutamiseks,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik pressiteates.

“Toetan väga senist tava, kus alampalga suuruse lepivad kokku tööturu osapooled. Tartu Ülikooli läbi viidud uuring annab olulist infot ka riigile ja kohalikele omavalitsustele nii õigusruumi kui sotsiaalsüsteemi kujundamisel,” lisas Kiik.

Alampalga saajaid on Eestis viimastel aastatel olnud stabiilselt umbes 20 000. Kiige sõnul ei mõjuta alampalk mitte üksnes alampalga teenijaid, vaid alampalga määrast sõltuvad ka erinevad sotsiaaltoetused ja hüvitised ning seeläbi mõjutab alampalga tõus ka neid, kes toetusi saavad.

“Teiselt poolt näitas meie uuring, et esineb ülekandeefekt ehk alampalga tõustes kasvab ka alampalga lähedast palka saavate inimeste töötasu,” ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juht Siim Espenberg.

“Rääkides ettevõtte vaatest, uuring näitas, et alampalga tõus suurendab ettevõtete tööjõukulusid, mis on oodatav tulemus, kuid ei mõjuta oluliselt ettevõtete eksporti,” lisas ta.

“Miinimumpalga tõstmine aitab parandada ühiskonna kõige haavatavama grupi toimetulekut, kuid selle mõju tööturul on laiem,” ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, lisades, et koos miinimumpalgaga liiguvad väikese viibega ülespoole ka teised palgatasemed.

“Kuigi uuring statistiliselt olulist mõju majandusele ei tuvastanud, siis madalapalgaliste töökohtade jaoks võib liiga kiire palgatõus siiski saatuslikuks saada. Seetõttu peaks alampalga tõus jääma kooskõlla majanduse üldise arengu ja palgakasvuga, et inimesed jõuaksid ümber õppida ja tööpuudus ei kasvaks,” toonitas Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Suurem osa alampalka maksvatest ettevõtetest on uuringu kohaselt mikro- või väikeettevõtted. Tegevusalade vaates on alampalka maksvate ettevõtete seas enim kaubanduse ja ehitusega tegelevaid ettevõtteid.

Uuringust selgus, et alampalga kasv mõjutas rohkem tootlikkuse kasvu neis ettevõtetes, kus alampalga saajaid on rohkem, ning enamjaolt on alampalga tõus mõjutanud tööhõivet positiivselt.

Alampalga tõus on aidanud vähendada ka meeste-naiste soolist palgalõhet ning sellel on olnud positiivne mõju rahvuse ja vanusega seotud palgaerinevuste vähenemisele madalaimates palgagruppides.

Kuigi alampalga tõusu eesmärgiks on tõsta palkasid neil, kes uuest alampalgast vähem teenivad, võib ülekandeefekti tõttu palk kasvada ka kõrgema palgaga töötajatel. Uuringust selgus, et rahaliselt väljendub üheeurone alampalga tõus ligikaudu 0,17-eurose tõusuna keskmises palgas.

Alampalga tõstmisel on olnud aga oluline mõju ettevõtete tööjõukulude kasvule. Majandusharudest on alampalga tõstmise mõju palgakasvule olnud suurem ehitussektoris, mida võib tõenäoliselt vähemalt teatud määral seostada ümbrikupalkade maksmisega ja väiksem kõrgtehnoloogilises tööstuses, seoses selle haru kõrgema palgatasemega.

Alampalga saajaid on Eestis olnud stabiilselt ligikaudu 21 000, kuni 10 protsenti alampalgast kõrgemat töötasu saab olenevalt aastast 31 000 kuni 37 000 Eesti elanikku.

2020. aasta seisuga on 22 protsenti alampalga saajatest lihttöölised, 21 protsenti teenindus- ja müügitöötajad ning 18 protsenti oskus- ja käsitöölised. Alampalga saajate osakaal kõigist hõivatutest on Ida-Virumaal tunduvalt kõrgem kui teistes Eesti maakondades.

Viimasel kümnel aastal on alampalk kasvanud kiiremini kui keskmine palk. Kui 2010. aastal oli alampalga osakaal keskmisest palgast 35 protsenti, siis 2020. aastal oli see 40 protsenti. Aastatel 2008–2011 oli alampalk 278 eurot, 2020. ja 2021. aastal oli see 584 eurot.

Eestis lepivad alampalga suuruse kokku sotsiaalpartnerid – tööandjate poolelt Tööandjate Keskliit ja ametiühingute poolt Eesti Ametiühingute Keskliit. Peale uuringu esitluse lõppu alustavad sotsiaalpartnerid läbirääkimisi järgmise aasta alampalga suuruse üle.