“Ei olnud autoritaarset suhtumist või hirmu tunnet. Võib öelda, et suhtlesime nagu võrdse partneriga,” meenutab ettevõtja, kuidas esimene jää tööinspektoriga sai murtud. Jagame teiega kahe ettevõtte mõtteid kokkupuutest tööinspektsiooniga.
Flexa Eesti
“Ma ei ole kunagi arvanud, et tööinspektsioon on hirmutamiseks. Kontrollima peabki ja see on hea, kui saame tagasisidet,” püüab lastemööblit tootvast Taani ettevõttest Raul eelarvamusi kummutada. “Igasuguste õnnetuste uurimise käigus saame õppida ja oma keskkonda paremaks muuta. See on ainult positiivne. Inimesed saavad teadmisi juurde, meie saame teada, mis on meie nõrgad kohad ja kus peaksime rohkem pingutama.”
Flexa Eesti on tööinspektsiooniga kokku puutunud mitmel korral, seda nii tööõnnetuste uurimise käigus kui ka töökeskkonna konsultandiga suheldes. “Ma leian, et nõustamine on tõesti väga hea võimalus. Nõustamisteenust eelistan ma just sellepärast, et konsultandid liiguvad erinevates valdkondades ja neil on hästi laiahaardeline pilt. Nad toovad väga hästi näiteid,” kirjeldab Raul, kuidas ta on tööinspektsiooni tasuta konsultanditeenusega väga rahul.
“Ma olen kasutanud nõustamist ettevõttes koolitustena. Konsultandid räägivad õigetest asjadest ja toovad näiteid, mis puudutavad just meie valdkonda.” Tööinspektsiooni konsultanti suhtub Raul hästi. Konsultant on tulnud nende ettevõttesse tutvuma reaalse töökeskkonnaga, vaadanud üle vajalikud dokumendid ja vastavalt sellele teinud vajaliku koolituse. “Seda on huvitav ka meie inimestel kuulata. Muidu on kuiv jutt, et selliseid kaitsevahendeid peate kasutama ja sellistes tingimustes, aga elulisi näited hindan kõrgelt. Töötajatele annab konsultandi koolitus samuti teise pildi kui see, et ainult mina viin läbi juhendamisi ja koolitusi. See on vahelduseks midagi teistsugust, muidu muutub rutiiniks,” lisas Raul, et tööinspektsiooni poolt tehtud koolitus jääb ka inimestele paremini meelde.
Wendre
Ka Wendre AS töökeskkonnaspetsialist Karin tõdeb, et konsultanditeenuse üle on ta väga õnnelik. “Mina suhtlen Rein Reisbergiga, ja kogemus on olnud ülimalt meeldiv ja positiivne. Olen kutsunud teda meie ettevõttesse nõustama, oleme helistanud ja kirjutanud. Riskianalüüsi tehes on olnud sellised kohad, kus kahtlen, kas ma pingutan üle ja näen tonti seal, kus seda tegelikult ei ole. Siis on hea konsultant kohale kutsuda, rääkida ja uurida, mis tema arvab.” Karin lisab, et on hea saada konsultandilt kinnitus, et kõhklused on asjatud ja tema mõte on õige.
Karin meenutab, et alguses polnud suhtumine tööinspektsiooni väga hea, kuid see on ajaga muutunud. “Paar aastat tagasi oli meil kaks rasket tööõnnetust. Siis käis esimest korda tööinspektsiooni uurija meie ettevõttes ja see suhtlus oli väga positiivne. Ei olnud autoritaarset suhtumist või hirmu tunnet. Võib öelda, et suhtlesime nagu võrdse partneriga,” on ligikaudu 370 töötajaga tekstiilitooteid valmistavas ettevõttest Karin nüüd suhtumist tööinspektsiooni muutnud.
Külastusel välja toodud puudusi võtab Karin kui head kinnitust. “Sain tuge. Üritasin ettevõttes juhendamise korraldamisel muutust sisse viia, aga seda ei tahetud muuta, sest nii oli lihtsam. Nüüd tõi uurija välja, et 30 juhendi ühe päevaga läbi lugemine on pealiskaudne ja pole sobilik. Kahju, et pidi juhtuma raske tööõnnetus, et selline muudatus sisse viia.”
Kui tahaksid oma ettevõttesse kutsuda tööinspektsiooni konsultanti, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja tervist hoidev töökeskkond, siis kirjutada aadressile ti@ti.ee. Tööteemadel aitavad vastuseid leida nõustamisjuristid infotelefonil 640 6000.
