Kas tööandja tohib töötajaid filmida?

Töösuhetes kaamera kasutamisel on mõistlik vanasõna kohaselt enne üheksa korda mõõta, kui lõpuks lõigata. Info kogumisel töösuhetes tuleb alati jälgida eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Kaamerate kasutamine inimeste ja vara kaitseks või teisel juhul töötajate kontrollimiseks käib samadel – eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetel, kuid eeldab lisaks teatud tingimuste täitmist:

• kui tööandja kasutab kaamerat inimeste või vara kaitseks, on vajalik asjakohane tähistus ning teavitus;
   
• kui tööandja kasutab kaamerat töökorralduse jälgimiseks või ka tööaja kontrollimiseks, ei saa seda teha ilma filmimise vajaduse ja põhjenduse sisse kirjutamiseta kas töölepingusse või töökorralduse reeglitesse. 

Igasugust kaameraga jälgimist soovitame põhjalikult kaaluda. Tööandja on eelkõige kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Põhimõtteliselt peab tööandjal olema enne kaamera kasutusele võtmist väga hea põhjus töötaja jälgimiseks. Suure tõenäosusega ei aita selline toiming kuidagi kaasa hea atmosfääri loomisele töökeskkonnas. Kui inimest pidevalt jälgida, võib see talle kaasa tuua peale ülemäärase vaimse kurnatuse veel teisigi ebamugavusi. Andmekaitse Inspektsiooni varasema praktika jooksul oleme seadnud keelu näiteks kaamerate kasutuseks kooli õpperuumides õppedistsipliini ja õpetajate töödistsipliini kontrollimiseks.

Kui aga on ilmtingimata vaja kaamerat kasutada, peaks tegema protsessi töötaja jaoks võimalikult diskreetseks ja minimaalseks. Võib endalt enne näiteks küsida, kas tööpingi taga on vaja salvestada töötaja nägu lähivaates või piisab tegevusest tööpingil? Kas piletimüüja nägu on asjasse puutuv, kui tarvilik on jälgida piletite müüki? Mistahes valdkonnas ja eesmärgil filmimisel ei saa rohkem jälgida, kui ainult n–ö seda kohta, kus on toimumas konkreetne toiming.

Kokkuvõttes, kui pole just tegemist kullakaevandusega, leidub ehk mõni teine ja parem töötajate kontrollimist võimaldav meede, mis ei riiva inimese privaatsust ja eneseväärikust. Ja oluline on meeles pidada, et kindlasti ei tohi kaamerat paigaldada mitte kunagi hügieeniruumidesse. 

Vastutus info kasutamisel

Salvestatud info jagamisel peab kinni pidama põhimõttest- infot saavad kasutada ainult need, kellel on tööülesannete täitmiseks seda vaja ning töökorralduse eeskirjades peab olema ära kirjeldatud, millisel puhul ja kes saavad infot kasutada. Samuti ei tohi info jõuda internetti või saada muul moel kättesaadavaks väljaspool ettevõtet, välja arvatud juhtudel, kui on vaja anda salvestis õiguskaitseorganitele süüteo uurimise jaoks. Lisaks peab tööandja vastutama, et kaameratesse ei saa sisse häkkida ja et need oleks turvaliselt käideldud. 

Juhend kaamerate kasutamise kohta (.pdf)
Isikuandmete töötlemine töösuhetes (.pdf)