Äsjavalminud aruanne oskuste kasulikkusest tööturul tõi esile, et kõrgem haridustase annab inimestele tööturul paremad võimalused ning seda hoolimata sellest, kas haridustaseme omandamisega kaasneb infotöötlusoskuste taseme tõus või mitte.
"Kui võrrelda kõrgharituid madalama haridustasemega inimestega, siis on akadeemilise kõrgharidusega inimestel selge palgaeelis, seega tasub kõrgema sissetuleku nimel omandada võimalikult kõrge haridustase," vahendas analüüsi tulemusi Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütik Vivika Halapuu.
Suur tung kõrgharidusse võib paraku viia selleni, et paljud kõrgharitud ei leia hiljem oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. Aruande kohaselt on aga töötajad, kelle oskused ja teadmised ei ole kooskõlas ametikohal vajaminevatega, oma tööga vähem rahul. "Lisaks tasustatakse oskusi vaid siis, kui neid ka reaalselt kasutatakse, ning ühiskonna ja inimese enda seisukohast on tõenäoliselt tegemist raiskamisega, kui töötatakse ametikohal, mis eeldab madalamat haridustaset kui inimesel on," refereeris Halapuu aruannet.
Palgatöötajate puhul näib infotöötlusoskuste tähtsus võimenduvat eriti tugevasti just majanduskriisi ajal. Aastatel, mil töötuse määr oli kõrge, said kiiremini tööle need töötud, kelle infotöötlusoskuste tase oli kõrgem. Ettevõtjate puhul on edu saavutamiseks infotöötlusoskuste kõrgem tase oluline.
Infotöötlusoskuste all peetakse aruandes silmas funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise kirjaoskuse ja tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse koondnimetust.
Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel valminud temaatilise aruande oskuste kasulikkusest tööturul koostasid Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Aruanne koostati rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu baasil ja seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist, programmist "PIAAC-Eesti".
