Rahvastikuprognooside järgi ootab Eesti tööealist elanikkonda järgmiste kümnendite jooksul märgatav vähenemine ja vananemine. Inimeste hulk väheneb vanusegruppides, kus tööjõus osalemise määr on kõrge, ja suureneb madala osalusmääraga vanusegruppides. Tööjõupakkumise mõttes ei ole aga pilt nii tume: tööturul osalemist suurendavad pensioniea tõus ja inimeste tervise paranemine. Viimane peegeldub selles, et viimastel aastatel ongi tööturul osalemine kasvanud vanemates vanusegruppides.
Jooniselt on näha, et töövõimereformi arvestamata peaks osalusmäär lähiaastatel vähenema, aga ligikaudu kümne aasta pärast jälle kasvama hakkama. Tänu töövõimereformile osalusmäär tõenäoliselt siiski veel veidi kasvab. Osalusmäära vähendab kõige enam rahvastiku vananemine, kuna suurema majandusliku aktiivsusega vanusegruppide osakaal rahvastikus langeb. Samuti vähendab osalusmäära oodatav sündimuse kasv, mis suurendab kodus olevate 30–50aastaste naiste osakaalu, aga see mõju on võrreldes teiste teguritega väike. Koos sünnitusea tõusuga võib aga 20ndates naiste osalemine tööturul isegi kasvada.
Osalusmäära vähendavaid tegureid tasakaalustab suures osas pensioniea tõus. Analüüsis on võetud pensioniea tõusu arvesse läbi kolme muutuja: pensioniiga ise, eelpensioni saamise õigus ja pensionieas oleku aeg. Seetõttu suurendab konkreetse aasta pensioniea tõus tööturul osalemist pikema aja jooksul ja pensioniea tõus ei mõjuta vaid neid inimesi, kelle vanus on vahetult pensioniea läheduses. Samuti suurendab tulevikus tööturul osalemist parem tervis, mille lähendina on mudelis kasutatud suremuskordajat.
Vaatamata sellele, et kaugemas vaates tööturul osalemise määr veidi tõuseb, väheneb tööjõupakkumine, sest tööealiste arv väheneb aastani 2050 keskmiselt 0,3% aastas.
Osalemisaktiivsust on modelleeritud viieaastaste vanusegruppide ja sugude lõikes, kasutades selgitava tegurina rahvastikuprognoosi näitajaid, nagu oodatava eluea muutus, sündimuse muutus jne. Tööturul osalemist märkimisväärselt mõjutava pensioniea tõusu kohta on tehtud eeldus, et alates 2027. aastast tõuseb pensioniiga samas tempos oodatava eluea kasvuga. Hinnangud ei võta arvesse praegu käimasolevat töövõimereformi.
Modelleerimisel on lähtutud tööjõus osalemise kohordimudelist1, mida on Eesti andmetele rakendamiseks üldistatud. Kohordimudel on paneelandmete mudel, millega modelleeritakse osalusmäära vanusegruppide lõikes, võttes arvesse erinevaid selgitavaid tegureid, sealhulgas põlvkonnaefekte. Viimased aitavad mõõta seda, kas mõnel konkreetsel aastal sündinud naised või mehed on teistel aastatel sündinutest ka ülejäänud tegureid arvesse võttes tööturul aktiivsemad. Kuna Eesti aegread on lühikesed, sisaldades parimal juhul paarikümne aasta andmeid, on põlvkonnaefektidest loobutud. Paindlikkuse suurendamiseks on paneelandmete võrrandi asemel hinnatud lineaarsete võrrandite süsteemi, kus erinevate võrrandite koefitsientide hinnangud on omavahel seotud.
1 Kudlyak, Marianna, 2013. "A Cohort Model of Labor Force Participation," Economic Quarterly, Federal Reserve Bank of Richmond, issue 1Q, pages 25-43.
