Eesti Päevaleht kirjutab, et paljud pikalt töötud olnud inimesed on viimase võimalusena asunud taotlema invaliidsuspensionit.
Kuigi töötukassas registreeritud töötute arv aina väheneb ja nende toetusteks kulub vähem raha, kanduvad samas töötud üle sotsiaalkindlustusameti kanda, kustkaudu tuleb neile mõnes teises vormis toetust edasi maksta. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed jäävad sinna süsteemi pikaks ajaks pidama, kirjutab väljaanne.
Kõige väiksem väljamakstav töövõimetuspension on 128,45 eurot. Sellest rahast inimene päris ära ei ela, aga taotluste intensiivsus näitab, et kõigile taotlenutele on see siiski vajalik sissetulek, märgib Päevaleht.
Ajalehega vestelnud spetsialistid, kes on taotlejatega otseselt kokku puutunud, kinnitavad, et näevad invaliidsuspensioni taotlejate seas viimasel ajal väga palju pikalt tööta olnud inimesi, kes haaravad invaliidsuspensionist kinni kui viimasest õlekõrrest, mis tagaks mingigi sissetuleku.
Viimane statistika näitab, et töövõimetuspensioni taotlenud inimeste arv on kasvama hakanud. Kui veel 2008. aastal oli Eestis 71 000 invaliidsuspensionäri, siis tänavu teise kvartali lõpu seisuga on neid 87 000. Kui mullu tuli aastaga juurde 6000 uut ametlikku invaliidi, siis tänavu poole aastaga juba 4000. Kümne aastaga on töövõimetuspensionäride arv enam kui kahekordistunud.
Sotsiaalkindlustusameti sõnul on püsiva töövõimetuse peamiseks põhjuseks üldhaigestumine. Kõige enam taotlevad endale invaliidsuspensioni 30–59-aastased inimesed, kellel esinevad kõige sagedamini psüühika- ja käitumishäire, vereringeelundite haigused ning lihasluukonna ja sidekoe haigused. Maakonniti on taotlejaid kõige enam Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Tartumaalt.
Lisaks tuleb välja, et inimeste taotlused enamasti rahuldatakse. Ekspertkomisjonid, kes invaliidsuse määramise otsustavad, on tänavu poole aastaga ära öelnud vaid 142 juhul, mullu 255 juhul.
Kõnealust teemat uuriv ja novembris oma analüüsi tulemused esitav Praxise analüütik Andres Võrk tõdes, et taotlejate arvu kasvu on mõjutanud küll erinevad nähtused, sealhulgas ka taotlemissüsteemis endas tehtud muudatused, kuid kindlasti on suures tõusus näha ka majanduskriisi mõju.
Statistika näitab, et kõige rohkem on sagenenud just 40-protsendise töövõimetuse väljakirjutamine. See on see protsent, mida on kõige lihtsam saada – inimene on sellises olukorras tavaliselt ikkagi piisavalt heas tervislikus seisundis, et edasi töötada. 40-protsendise töövõimetuse väljakirjutamise arv on viimastel aastatel mitte kahekordistunud nagu üldarv, vaid lausa kuuekordistunud.
Kui Praxise analüütikud uurisid aastatel 2009 ja 2010 40-protsendise töövõimetuse saajaid ja nende tegevust enne kõnealuse pensioni saamist, selgus, et kolmandik neist olid töötud olnud tervelt kolm aastat enne pensioni saamist. Umbes 35 protsenti neist küll töötas varem, aga palgaga, mis jäi alla miinimumpalga.
