Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson tunnustas õiguskantsleri seisukohavõttu, et töötuskindlustus vajab Eestis tõsist reformi. Probleemile, on juhtinud valitsuse tähelepanu ka Euroopa Komisjon ja OECD.
"Töötukassa ja statistikaameti numbrite võrdlus näitab juba pikemat aega, et töötuskindlustusest saavad rahalist tuge vaid veerand kõigist töötutest, samas on ka ligipääs näiteks tööturukoolitustele olnud napp," rääkis Peterson. Loomulikult põhjustab selline olukord ka töötukassale mainelangust töötajate hulgas, kuigi reeglite kohandamine on pigem riigikogu pärusmaa.
Ametiühingud on tuvastanud kolm põhjust, miks enamus töötutest vajalikust abist ilma jäävad. Kõigepealt töösuhte lõppemise alus on liiga kitsas – koondamine on ainult üks töösuhte lõppemise alus. Palju sagedasem moodus vastastikuse sobimatuse olukorras on jätkuvalt töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. "See on igati tsiviliseeritud viis mittetoimiva töösuhte lõpetamiseks ja peaks meie esialgse kokkuleppe alusel olema samuti töötuskindlustushüvitisega kaetud," selgitas Peterson.
Teisena tõi Peterson välja korduva töötuse. Inimesed, kes on kord töötuks jäänud, haaravad ise või suunatakse töötukassa poolt tööle, mis neile ei sobi. Tulemuseks on korduv töötus, mis ei lase koguneda töötuskindlustuse aluseks oleval staažil. Nad on spiraalis, kust on raske välja murda. Töötukassa mõõtis aastaid oma töö tulemuslikkust ainult töölesiirdumise kiirusega, aga see suunas aina suurema hulga inimesi korduvtöötute kaitsetusse kihti. Samal ajal pika staažiga töötutel on otsinguperiood olnud küll pikem, aga tõenäosus saada uus kestev töösuhe kordades kõrgem.
Kolmas probleem on sama, millele viitab õiguskantsler – uued töösuhted on ammu kohal ja vana töötuskindlustuse süsteem ei tunne oma klienti ära. "Räägime siin kümnetest tuhandetest – taksojuhtidest, juuksuritest ja paljudest teistest, kes töötavad nn "veidrate lepingute alusel" ja on sellega automaatselt töötuskindlustuse kaitsest välja lülitatud. Turul normaalset töölepingut saada on teatud ametialadel aga praktiliselt võimatu," rääkis Peterson.
Ametiühingud on probleemile töötukassa ja sotsiaalpartnerite tähelepanu juhtinud aastaid. Uue töölepingu seaduse vastuvõtmiseks 2008. aastal sõlmitud kolmepoolne kokkulepe nägi ette poolte kokkuleppel lahkunud töötajate kindlustuskaitse, aga valitsuskoalitsioon reformierakonna juhtimisel otsustas seda kokkulepet 2009. aasta juunis rikkuda. "Hiljem oleme seisnud juhatuse liikmete õiguste eest – on mõistlik, et töötajad on aktiivsed mittetulundusühingutes või püüavad ise ettevõtteid asutada, mingil hetkel hakati aga sellist aktiivsust trahvima töötuskindlustuskaitse äravõtmisega."
Oma viimase ettepaneku töötuskindlustuse kaitse laiendamiseks esitasid ametiühingud 2017. aasta märtsis, kuid see ei pälvinud erakondade huvi.
