2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.
Eestist lahkub igal aastal oluliselt enam inimesi kui siia saabub. Nii on see olnud juba Eesti taasiseseisvumisest alates. Kuigi sellel trendil pole oma pikaealisuse tõttu enam tegelikku uudisväärtust, ei ole õnneks lakatud vastavat teemat käsitledes muret väljendamast. Iseasi muidugi, kas "sügavat muret" ilmutades saab rändesaldot vastupidiseks muuta. Samas on Eesti immigratsioonipoliitika üsnagi konservatiivne, mis väljendab seda, et suurt hulka sisserändajaid siia tegelikult ei oodatagi. Immigratsiooniteemalised arutelud on jõudnud tihtilugu selleni, et kindlasti ootame koju Eestist kunagi lahkunud talente, kuid terekäe anname ka kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajatele, kelle puhul võib eeldada, et nad annavad Eesti majandusse ja eluolu parendamisse olulise panuse.
Selle üle, kes on talent, võiks vaidlema jäädagi. Tõsiasi on aga see, et üle poole viimastel aastatel Eestisse sisserännanutest omab Eesti kodakondsust, mis sisuliselt tähendab tagasirännet, ning küll tagasitulejate seas on ka talente piisavalt. Kes on aga ülejäänud Eestisse saabujad, kas pigem head maksumaksjad või koorem sotsiaalkaitse süsteemile?
Hea võimaluse selle väljaselgitamiseks annavad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed. Need näitavad, et võrreldes Eesti keskmisega oli pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu (sündinud väljaspool Eestit) töötajate seas suurem osatähtsus juhtidel ja tippspetsialistidel. Ehk siis nii juhte kui ka tippspetsialiste oli nende hulgas 6–7% enam kui Eestis keskmiselt.
Märgatavaid erinevusi tõi ametialase jaotuse puhul kaasa ka see, millisesse riikide rühma kuuluti: arenenud riigid (nt EL-i riigid, USA); endised NSVL-i liiduvabariigid; kõik ülejäänud riigid. Enam kui pooled arenenud riikidest pärit töötajad töötasid kas juhtide või tippspetsialistidena. Endisest Nõukogude Liidust pärit töötajate seas oli aga juhtide/tippspetsialistide osatähtsus üsna sarnane Eesti keskmise jaotusega, kus mainitud ametialadel töötas ligi kolmandik töötajaist. Ka üldiselt oli endisest Nõukogude Liidust saabunute ametialane jaotus üsna sarnane Eesti keskmise jaotusega.
Kõigist ülejäänud riikidest pärit välispäritolu töötajate seas oli juhtide/tippspetsialistide osatähtsus samuti keskmiselt üsna suur (51%), kuid erinevalt arenenud riikidest tulnud töötajate ametialasest jaotusest oli selles rühmas võrdlemisi suur osatähtsus ka teenindus- ja müügitöötajatel.
Keskmisest suuremat tasu oma töö eest saavad tavaliselt just juhid ja tippspetsialistid. Seega, kui jätta kõrvale endisest Nõukogude Liidust pärit hõivatud, võiks eeldada, et ka välispäritolu töötajate keskmine töine tulu on suurem kui Eestis keskmiselt, sest juhte ja tippspetsialiste on nende seas oluliselt enam.
See eeldus peab igati paika. Näiteks arenenud riikidest pärit hõivatute keskmine töine tulu ületas 2011. aasta andmetel 1500 eurot. Vahe Eesti keskmisega oli peaaegu kahekordne. Ka muudest riikidest pärit hõivatute keskmine töine tulu ületas märgatavalt Eesti keskmist. Seevastu endisest Nõukogude Liidust pärit hõivatute keskmine töine tulu jäi Eesti keskmisele alla.
Välispäritolu hõivatute kuukeskmine töine tulu päritoluriigist sõltuvalt, 2011
Vaadates täpsemalt keskmise töise tulu erinevuse põhjuseid, siis juhtide ja tippspetsialistide osatähtsus oli üks neist. Samal ajal said aga välispäritolu tippspetsialistid suuremat töist tulu kui tippspetsialistid Eestis keskmiselt.
Siit ka vastus alguses püstitatud küsimusele: Eesti taasiseseisvumise järel siia elama asunud välispäritolu töötajad on tööturul üsnagi heas seisundis, paremas kui Eestis keskmiselt ollakse. Ja pigem aitavad nad Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi üleval hoida, kui et oleksid sellele koormaks.
