Euroopa Parlament kiitis teisipäeval pärast kuid kestnud läbirääkimisi heaks Euroopa Liidu (EL) 2014.-2020. aasta eelarve.
Eelarve poolt hääletas 682 eurosaadikust 537, vastu olid 126 ning 19 hoidus hääletamast. Eelarvet toetas nii konservatiivide kui ka vasakpoolsete leer.
Järgmise seitsme aasta eelarve maht väheneb esimest korda ühenduse ajaloos. EL-i liidrid leppisid veebruaris toimunud ülemkogul kokku, et sel perioodil on kulutuste lagi 960 miljardit eurot ning maksete ülempiir 908 miljardit eurot, mis tähendab eelmise, 2007.-2013. aasta eelarvega võrreldes vastavalt 3,5- ja 3,7-protsendist langust.
Euroopa Liidu esmakordse kärpe-eelarve koostamisel käis vägikaikavedu kokkuhoidu pooldavate liikmesriikide ning senist kulutuste taset soovinud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel.
Europarlament sai oma heakskiidu eest 11,2 miljardit eurot lisaraha 2013. aasta eelarvesse ja lubaduse 2016. aastal kulud üle vaadata. Viimane kompromiss sündis eelmisel nädalal, kui lepiti kokku, et liikmesriigid panustavad 2014. aasta eelarvesse 135,5 miljardi euroga ehk seitse protsenti vähem kui tänavu.
Euroopa Parlamendi Saksa sotsialistist president Martin Schulz tervitas hääletuse tulemust, mis võimaldab EL-i vahenditel juba 1. jaanuaril vajalikku rakendust leida.
"See tähendab, et äärmiselt vajalikke EL-i vahendeid saab investeerida programmidesse alates noorte tööpuuduse vastasest võitlusest kuni EL-i vähemjõukate piirkondade toetamiseni struktuurifondide abil ning teadus- ja arendustegevuse hädavajaliku rahastamise ja põllumajanduse toetamiseni," sõnas Schultz.
