Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga 0,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnakasv 4,0 protsendini. Aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 9,2 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul detsembris 2,9 protsendini.
Energia- ja toormehindade stabiliseerumine välisturgudel, nende mõjude ülekandumise lõpule jõudmine majandusse, aga ka Eesti nõrk majanduskonjunktuur soosis inflatsiooni kiiret aeglustumist möödunud aastal. Kui veel aasta alguses oli inflatsioon 20 protsendi lähedal, siis detsembrikuine 4 protsenti on kahe ja poole aasta aeglaseim. Sealjuures on hinnad viimased kaheksa kuud püsinud muutumatuna. Suuresti on selle taga toidu ja energia mõningane odavnemine.
Toidutoorme hinnad olid möödunud aastal välisturgudel langustrendil, lisaks on toiduainetööstuse ja jaekettide kulutaset kärpinud vähenenud kulud energiakandjatele. Toidu jaehinnad on vaadeldava kaheksa kuu jooksul langenud 2 protsenti, samas nende tegevusalade jõuliselt taastunud kasumlikkus võimaldaks rohkemgi toiduhindu langetada.
Täpsustatud andmetel oli Eesti hinnatase EL27 keskmisele üsna lähedane juba 2022. aastal, mil see ulatus 97,6%ni. Arvestades, et ka mullu tõusid meil hinnad kiiremini, siis hinnanguliselt oleme Euroopa Liidu keskmise hinnataseme nüüdseks saavutanud. See näitab, et senine eelis nii välisturistide külastuste kui ka investeeringute ligimeelitamisel soodsa hinnatasemega riigina on hakanud ammenduma.
Aasta alguses jõustunud maksumeetmed kiirendavad mõnevõrra kuist hinnatõusu.
