Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu järgi on Eesti toodetud alkoholimahud kasvanud 2016. aasta jooksul peamiselt ekspordi tõttu, samas siidrite ning piirituse ja veini baasil lahjade alkohoolsete jookide tootmine vähenes.
EKI-le esitatud tootjate ja statistikaameti andmetel suurenes 2016. aastal enamike alkohoolsete jookide toodang võrreldes 2015. aastaga Toodangu mahu kasvu peamiseks põhjuseks on rohkem kui neljandiku võrra suurenenud Eesti tootjate müük välisturule.
Kohalikule turule müüdud kogused moodustasid 68 protsenti kodumaisest õlletoodangust, mis on 3 protsendipunkti madalam, kui 2015. aastal ning kohalikule turule müüdud kogused olid 2,1 protsenti väiksemad kui aasta tagasi. Eesti suurimate õlletootjate AS Saku Õlletehase ja AS A. Le Coqi summeeritud osakaal õlle kogutoodangus oli 2 protsentipunkti suurem kui 2015. aastal.
Alkohoolsete jookide eksport rahalises väärtuses oli 2016. aastal 151,3 miljonit eurot, mis on 5,9 protsenti võrra suurem kui 2015. aastal, mil see oli 143,9 miljonit eurot. Alkohoolsete jookide väliskaubanduse bilanss püsis negatiivne, eksporditi 151,3 miljoni euro eest ning imporditi 230 miljoni euro eest. Suurenesid peaaegu kõikide alkohoolsete jookide ekspordikogused, erandiks olid kanged alkohoolsed joogid, nende müük välisturule näitas langustrendi, mille põhjuseks oli läbi Eesti toimuvate transiitvedude vähenemine.
Lahjasid alkohoolseid jooke veeti 2016. aastal välja 13,9 miljonit euro eest ja seda oli 1,4 protsenti rohkem aastatagusega võrreldes. Lisaks eelnimetatud toodetele, müüdi välisturule ka etüülalkoholi ning vermutit, kuid nende jookide eksport rahalises väärtuses oli endiselt väike, vastavalt 1 miljon eurot ja 0,4 miljonit eurot. Etüülalkoholi ja vermutite ekspordi rahaline väärtus suurenes, vastavalt 11,7 protsenti ja 88,8 protsenti.
Absoluutalkoholi arvestatult müüdi 2016. aastal Eestis 15,3 liitrit legaalset alkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta, kelleks loetakse vanemat kui 15 aastast inimest. Kui sellest kogustest maha arvutada turistide alkoholi kaasaostud ja nende poolt kohapeal tarbitud hinnangulised kogused, mis vaadeldaval aastal olid absoluutalkoholis kokku 6,7 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta, siis müüdi 2016. aastal Eestis legaalselt 8,6 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta.
Lisades sellele juurde välismaalt – enamasti Lätist ostetud kogused, mis EKI hinnangul olid 2016. aastal 0,8 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholis ja ka illegaalse alkoholi tarbimise, mis hinnanguliselt oli 2016. aastal 0,5 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholis, tarbiti Eestis 2016. aastal 9,9 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta, ehk 8,3 liitrit ühe elaniku kohta. Aastaga vähenes absoluutalkoholi tarbimine ühe täiskasvanud elaniku kohta 0,6 liitrit ja ühe elaniku kohta 0,5 liitrit.
Turistide poolt kaasaostetud ja kohapeal tarbitud alkoholi kogused on aastaga mõnevõrra suurenenud ning moodustasid üle 44 protsenti Eesti legaalse alkoholi müügikogusest.
Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal 16,8 miljonit liitrit kangeid alkohoolseid jooke, mida oli 8,6 protsenti rohkem kui aastata tagasi. Viina toodangumaht, mis moodustas 70 protsenti kogu kangete alkohoolsete jookide tootmisest, suurenes 11 protsenti ja likööri tootmine 17 protsendilise osakaaluga toodangust suurenes 7 protsenti.
Õlut toodeti 2016. aastal 141,6 miljonit liitrit, mis on 1,2 protsenti ehk 1,7 miljonit liitrit rohkem kui 2015. aastal, sealjuures on õlle tootmisstruktuur aastaga veidi muutunud. Vaadeldaval perioodil moodustas lahja õlu alkoholisisaldusega alla 6 protsendi 84 protsenti õlle kogutoodangust, mis on 2 protsendi võrra suurem, kui 2015. aastal.
Analüüsitaval aastal vähenes Eestis kangete alkohoolsete jookide legaalne tarbimine tervikuna 5,3 protsenti. Viina tarbimine vähenes 13,8 protsenti. Ka teiste kangete alkoholide tarbimine oli aastatagusest väiksem. Erandiks oli liköör mida tarbiti rohkem 2015. aastaga võrreldes. Arvestades ka kangete jookide illegaalset tarbimist, mis 2016. aastal jäi aastatagusele 1,4 miljoni liitri tasemele, oli kogutarbimine 10,5 miljonit liitrit ning aastane langus ulatus 4,6 protsendini.
Analüüsitaval aastal olid viinamajavein ja vermut ainsateks toodeteks, mille tarbimine suurenes 3,8 protsenti 2015. aastaga võrreldes. Õlle tarbimine oli 1,4 protsenti väiksem kui aasta tagasi. Kõige suurem langus toimus lahjade alkohoolsete jookide tarbimise osas, kusjuures vähenes nii kääritatud jookide mille hulka kuuluvad siidrid ja longdringid kui ka segujookide tarbimine. Puuvilja-marjaveinide, mis kuuluvad lahjade alkohoolsete jookide tarbimine vähenes 63,8 protsenti.
Vaata lisaks: Alkoholi turg ja tarbimine (pdf)
