Eestis tehti selle aasta kolmandas kvartalis päevas keskmiselt üks miljon riigisisest makset 410 miljoni euro väärtuses ehk varasemate kvartalitega võrreldes samas mahus. E-arve püsimakseid tehti samal ajal päevas keskmiselt 54 000 kogukäibega ligikaudu kaks miljonit eurot. E-arve püsimakse keskmine suurus oli 36,5 eurot. E-arve püsimaksed moodustasid kolmandas kvartalis riigisiseste maksete arvust 5,5% ja maksete käibest 0,5%.
Enamik ehk 97% varem otsekorraldusena tehtud maksetest tehakse praegu e-arve püsimaksena ja üleminek uuendusele on olnud sujuv. E-arve püsimakse tekkis Eesti maksekeskkonda SEPA-le ülemineku tõttu eelmise aasta teisel poolel, kui pangad asendasid senise otsekorraldusteenuse uue e-arve püsimakse teenusega.
SEPA-le üleminek tõi kaasa teisigi muudatusi, mille juurutamine veel kestab. SEPA nõuetele üleminek viiakse lõpule 1. veebruariks 2015. Selle ajani on lubatud kontonumbrite sisestamine ja maksete esitamine vanal kujul, mil pangad aitavad eraisikute ja ettevõtete jaoks vajalikud teisendused ära teha.
Alates 1. veebruarist saavad nii ettevõtted kui ka eraisikud teha ülekandeid ainult rahvusvahelise kontonumbri IBANiga. Ettevõtted peavad seetõttu üle kontrollima, et nad kasutavad 20-kohalist IBANi nii arvetel, veebilehtedel kui ka teistel vormidel.
Ülekannet tehes on vaja jälgida väga täpselt sisestatavat kontonumbrit, kuna pankadevahelise makse algatamisel ei ole pangal võimalik kontrollida saaja kontonumbri ja nime vastavust. SEPA regulatsiooni tõttu algatatakse makse saaja unikaalse tunnuse (IBANi) alusel.
Ettevõtted peavad järgmise aasta veebruariks lõpetama süsteemide uuendamise, mis võimaldaks ülekandeid teha ainult uute makseformaatide järgi. Pärast seda ei pruugi pangad enam teisendusi pakkuda ja ilma uuendusteta peab raamatupidaja sisestama internetipangas kõik maksed ükshaaval. Täpsemat infot selle kohta saab oma kodupangast.
