Rahvusvahelisi finantsturge on mõjutanud väga leebe rahapoliitika jätkumine ja arenevate turgudega seotud riskide suurenemine. Aasta alguses tootlused võlakirjaturgudel jätkuvalt kahanesid ja aktsiaturud tõusid. Kevadel tekkisid ebaselgus Kreeka tuleviku suhtes, kuna võlaprogrammi läbirääkimised venisid, ja vastakad ootused Ameerika Ühendriikide edasiste rahapoliitiliste otsuste suhtes. Sellele lisandus suve lõpus Hiina aktsiaturult alguse saanud hinnalangus. Hindade alanemine levis suurematele aktsiaturgudele ja mõjutas ka Tallinna börsil noteeritud aktsiate hindu.
Eesti majanduskasv 2015. aasta esimesel poolel mõnevõrra aeglustus, teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%ni. Majanduskasv põhines suuresti eratarbimise kasvul, mis toetus nii hõive suurenemisele kui ka kiirele palgatõusule. Sissetulekute suurenemine ja baasintressimäärade madal tase toetab majapidamiste laenumaksevõimet. Eesti eksport selle aasta esimesel kaheksal kuul mullusega võrreldes aga vähenes ning peamiste ekspordipartnerite majanduskasvu väljavaade on halvenenud. Eesti ettevõtete tööjõukulude kasv on püsinud kiire, mis on vähendanud ettevõtete kasumlikkust. Kasvanud on risk, et Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Laenumahu kasvu ja kinnisvara hindade kiire tõusu jätkumine Rootsis ja Norras on riske finantsstabiilsusele ja kogu majandusele suurendanud. Rootsi pangagrupid, kes moodustavad olulise osa Eesti pangandusest, rahastavad end suuresti turupõhiselt. Seetõttu on nad haavatavad finantsturgude hinnangute suhtes. Kui finantsturud peaks ümber hindama Põhjamaade majanduse ja pangagruppide riske, siis suureneks ka Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusrisk. Juhul kui intressimäärad peaks tõusma ja laenuteenindamise kulud suurenema või kinnisvara hinnad langema, siis võivad Põhjamaade majapidamised hakata suure võlakoormuse tõttu vähem tarbima. Tarbimise kahanemine avaldaks mõju Põhjamaade ettevõtete tuludele ja laenumaksevõimele. Kuna Põhjamaad on Eesti ettevõtete jaoks oluline eksporditurg, on sellel mõju ka Eesti majanduskasvule. Selliste riskide vähendamiseks on oluline võtta makrofinantsjärelevalve meetmeid, mida on pankade tugevdamise vallas ka tehtud. Rootsis on siiski vaja teha rohkem, eelkõige kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse kasvu ohjamiseks.
Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on suurenenud risk, et Eesti kinnisvara hindade tõus kiireneb ja laenamine koondub kinnisvarasektorisse. Korterite keskmised hinnad on tõusnud suhteliselt kiiresti, laenude võtmine eluaseme ostude finantseerimiseks ei ole aga samal ajal suurenenud. Kinnisvaraarendus nii eluasemete kui ka äripindade rajamiseks on muutunud aktiivsemaks ning arendajatele väljastatud laenude kasv on kiirenenud. Finantsstabiilsuse seisukohalt peaks nii laenuandjad kui ka -võtjad arvestama, et ülimadalad baasintressimäärad võivad tõusta ja laenuteenindamise kulud suureneda.
Madalate baasintressimäärade ja keskpankade võlakirjaostude tõttu on võlakirjade tootlus vähenenud. See on suurendanud investorite huvi paigutada raha muudesse varadesse. Suuremate riskide võtmisega kaasneb varahindade tõus ning suureneb risk nende hindade järsuks kukkumiseks. Intressimäärade madal tase mõjutab ka finantsasutuste võimet teenida tulu. Eestis tegutsevate pankade puhul avaldub see puhasintressitulu mõningases vähenemises. Madalate intressimäärade kestva mõju suhtes on aga haavatavamad elukindlustusseltsid, kelle kohustustest moodustavad suure osa tagatud intressimääraga kindlustuslepingud. Kuna elukindluse osakaal Eesti finantssektoris on väike ja seltsidel on piisavalt puhvreid, on sellest haavatavusest tulenev oht Eesti finantsstabiilsusele tagasihoidlik.
Makrofinantsjärelevalve tegijana jälgib ja analüüsib Eesti Pank finantssüsteemi toimimist mõjutavaid riske ning astub vajaduse korral samme riskide vähendamiseks. Laenukasvuga seotud riske saab Eesti Pank muu hulgas vähendada pankadele vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtestamisega. Kuna praegune ja lähiaastateks prognoositav laenukasv on kooskõlas üldise majandusarenguga, kehtestatakse vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue lähema poole aasta jooksul tõenäoliselt määraga 0%.
Loe lähemalt: Finantsstabiilsuse ülevaade 2/2015
