Eesti Panga bilansimaht vähenes tänavu kolmandas kvartalis 113 miljoni euro võrra 2,92 miljardi euroni.
Eesti Panga bilansist nähtuvad muudatused keskpanga investeerimisportfellis ja rahapoliitilistes instrumentides.
Näiteks on toimunud vähenemine 225,2 miljonilt eurolt 1,9 miljoni euroni kirjel "Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud". Samas on võrreldavas mahus kasvanud muude nõuete summa euroala krediidiasutuste vastu, mis ulatus septembri lõpus 221,8 miljoni euroni. Muude väärtpaberite maht on vähenenud üle kahe korra 322,1 miljoni euroni.
Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees selgitas BNS-ile, et nimetatud kolm kirjet kajastavad tavapäraseid muudatusi Eesti Panga investeerimisportfellis.
Rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite real on toimunud kasv 18,3 miljonilt eurolt 264,5 miljonile eurole. Kasv näitab seda, kui palju on Eesti Pank ostnud väärtpabereid eurosüsteemi ühise väärtpaberituru ostuprogrammi raames.
Eesti Panga bilansi kohustuste poolelt nähtub, et kommertspangad on juuni lõpuga võrreldes enam kasutanud tähtajalise hoiustamise võimalust ja vähem kasutanud hoiustamise püsivõimalust.
Eesti Panga selgitusel kajastab keskpanga bilanss küll rahapoliitilisi instrumente, kuid samas on kõigi rahapoliitiliste tehingutega seotud tulud ja riskid eurosüsteemis jagatud vastavalt riikide keskpankade osalusele Euroopa Keskpangas, mistõttu ei oma nende tehingute maht Eesti Panga bilansis väga suurt tähtsust.
