19. mail 2014 jõustusid Eesti Panga seaduse muudatused, millega sai Eesti Pank senisest selgema mandaadi tegutseda Eesti makrofinantsjärelevalve asutusena. Uuenenud ülesannete tõttu koostas Eesti Pank raamistiku, mis täpsustab makrofinantsjärelevalve eesmärke ning keskpanga rolli ja põhimõtteid makrofinantsjärelevalve teostamisel.
Makrofinantsjärelevalve hõlmab süsteemsete riskide määratlemist ja hindamist ning meetmete võtmist, mille eesmärk on kindlustada kogu finantssüsteemi stabiilsus. Finantsstabiilsus on mitmetahuline ja seda ohustavat süsteemset riski võib esineda eri vormis. Toetamaks Eesti Panga makrofinantsjärelevalve otsuste arusaadavust ja läbipaistvust, on finantsstabiilsuse lõppeesmärk seotud vahe-eesmärkidega (näiteks vähendada liiga kiiret laenukasvu, kahandada finantssüsteemi likviidsus- ja rahastamisriski jm). Lisaks on selgemalt näidatud, milliseid meetmeid võib Eesti Pank riskiolukordades võtta.
Eesti Panga kasutada on mitmed makrofinantsjärelevalve vahendid. Osa neist, näiteks kapitalipuhvri nõuded, põhinevad Euroopa Liidu õigusaktidel ning on liidu tasandil ühtlustatud. Teised vahendid lähtuvad krediidiasutuse seadusest ning hõlmavad näiteks laenude väljastamise nõudeid. Lisaks on Eesti Pangal võimalik võtta kaudse mõjuga meetmeid, näiteks anda turuosalistele soovitusi ning esitada arvamusi ja soovitusi teiste institutsioonide pädevusse kuuluvate meetmete kohta.
Tulemuslik makrofinantsjärelevalve põhineb sujuval koostööl nii riigi sees (keskpanga, finantsinspektsiooni, rahandusministeeriumi jt asutuste vahel) kui ka rahvusvaheliselt.
Makrofinantsjärelevalve meetmetest on Eesti Pank praeguseks kehtestanud kommertspankadele 2% süsteemse riski puhvri nõude, et tugevdada pankade vastupanuvõimet võimalike pangandussektorit tabavate šokkide suhtes. Selle aasta märtsist hakkasid pankadele kehtima kolm eluasemelaenude väljastamise nõuet, mille eesmärk on ennetava sammuna vähendada laenubuumi riski tulevikus (vt tabelit). Alates 2015. aasta sügisest hakkab Eesti Pank langetama kord kvartalis otsuseid vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta.
Tabel. Eesti Panga kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed
| Instrument | Määr | Kehtivuse algus |
| Süsteemse riski puhver | 2% | 1. august 2014 |
| Vastutsükliline kapitalipuhver | -* | 2016 |
| Eluasemelaenude väljastamise nõuded** | 1. märts 2015 | |
| laenu tagatuse piirmäär | 85%*** | |
| laenumaksete piirmäär | 50% | |
| maksimaalne laenutähtaeg | 30 aastat | |
| *Eesti Pank avaldab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hindamise ja arvestamise põhimõtted ning teeb otsuse nõude määra kohta 2015. aasta sügisel **Piirmäärasid võib ületada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude puhul ***KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90% |
||
Vaata ka: Makrofinantsjärelevalve raamistiku terviktekst. Juuli 2015 (.pdf)
