Eesti ettevõtete võla kasv püsib mõõdukas. Ehkki ettevõtete koguvõla aastakasv kiirenes pärast kolmeaastast paigalseisu esimeses kvartalis 3,2%ni, jäi see soodsat majanduskeskkonda arvestades pigem tagasihoidlikuks. Selle põhjuseks on investeeringute vähesus, mis hoiab tagasi eelkõige pikaajaliste võlakohustuste jõudsamat kasvu. Samas on peatunud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste vähenemine ning kui majandusaktiivsus püsib praegusel tasemel, on edaspidi oodata ettevõtete koguvõla kasvu mõningast kiirenemist.
Majapidamised võtavad laenu endiselt hoogsalt. Sissetulekute kiire kasvu, suure kindlustunde ja madalate intressimäärade toel oli laenunõudlus aasta esimestel kuudel endiselt suur. Majapidamiste võlakohustused suurenesid mullusega võrreldes ligikaudu 7% ning valdava osa kasvust andsid eluasemelaenud pankadelt ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenud kasvasid pankadelt saadud tarbimislaenudest märksa aeglasemalt.
Majapidamiste sissetulekud ja säästud on kasvanud võlakohustustest kiiremini, mis aitab mõnevõrra leevendada kiire laenukasvuga seotud riske. Majapidamiste võlakohustused ületasid esimeses kvartalis sularaha ja hoiuste kogumahtu 12% võrra, kuid vahe on viimastel aastatel tuntavalt vähenenud. Majapidamiste muude likviidsete finantsvarade (võlakirjad, börsil noteeritud aktsiad ja investeerimisfondide osakud) maht on aga endiselt suhteliselt tagasihoidlik.
Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võla aastakasv kiirenes 4,3%le. Võla kasv jäi seega majanduse nominaalkasvust väiksemaks. Erasektori võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe püsis 118% juures ehk eelmise aasta lõpu tasemel.
