01.03.2023 tuli Euroopa Komisjon välja uue algatusega (direktiivi muudatused) juhilube käsitlevate eeskirjade osas, millega muuhulgas kehtestatakse kogu Euroopa Liidus kehtiv digitaalne juhiluba. Samuti kehtestatakse liikluseeskirjade piiriülese täitmise tõhustamiseks uued õigusnormid. Peamiseks eesmärgiks on liiklusohutuse parandamine.
Juhilubade kohta tehtud ettepanekuga muudetakse kehtivaid Euroopa Liidu õigusakte, lähtudes mitmes liikmesriigis juba kasutusel olevatest parimatest tavadest.
Liiklusohutuse parandamiseks nähakse ette järgmisi meetmeid:
- algajatel juhtidel on pärast eksami sooritamist vähemalt kaheaastane katseaeg ning sõiduki alkoholijoobes juhtimise suhtes kehtestatakse nulltolerants. Seda peab Euroopa Komisjon äärmiselt oluliseks, sest ehkki noored moodustavad kõigist sõidukijuhtidest vaid 8 %, hukkuvad viiest surmaga lõppenud liiklusõnnetusest kahes just alla 30-aastased juhid või sõitjad;
- noortel lubatakse sooritada sõidueksam ning juhtida sõidu- või veoautot juhiluba omava isiku saatel alates 17. eluaastast, et neil oleks võimalik saada sõidukogemust. Seda kohaldatakse ka C-kategooria juhilubade (veoautode) suhtes, et hõlbustada noorte juurdepääsu autojuhi kutsealale. Euroopa Komisjon loodab, et koolituse vanusepiiri alandamine muudaks karjääri transpordisektoris noorte jaoks atraktiivsemaks, aidates seega aja jooksul leevendada kutseliste sõidukijuhtide puudust;
- nulltolerants joobes juhtimise suhtes;
- algajatele juhtidele kehtestatakse kohustuslik vähemalt kaheaastane katseaeg. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad eeskirjad ja/või piirangud kaheaastaseks perioodiks pärast seda, kui uued juhid on sõidueksami sooritanud ja juhiloa saanud;
- sõiduõpet ning teooria- ja sõidueksamit kohandatakse nii, et sõidukijuhid oleks vähekaitstud liiklejatega koos liiklemiseks paremini ette valmistatud. Üleminek säästvamale linnalisele liikumiskeskkonnale aitab tõsta jalakäijate, jalgratturite ning elektritõukerataste ja elektrijalgrataste kasutajate ohutust;
- terviseseisundit hinnatakse sihipärasemalt võttes arvesse edusamme selliste haiguste ravis nagu diabeet. Samuti soovitatakse sõidukijuhtidel oma sõiduoskusi ja -teadmisi ajakohastada, et tehnoloogia arenguga sammu pidada. Praegu hinnatakse juhtimissobivust vanusepõhisel sõeluuringul. Kehtivate eeskirjade hindamisel leiti, et kuigi vanus on tegur, on autojuhtimise terviseseisundi puhul olulisemad konkreetsed meditsiinilised seisundid, nagu ainete kuritarvitamine, psühhiaatrilised häired, epilepsia, diabeet, südamehaigused ja uneapnoe, mis ei ole tingimata seotud vanusega. Seepärast ajakohastatakse füüsilist ja vaimset juhtimissobivust käsitlevaid eeskirju. Viimased uuringud ja tõendid juhi vanusega seotud riskide kohta näitavad samuti, et inimesed on üha enam võimelised sõitma üle praeguse vanusepiiri. Seetõttu tõstetakse vanust, millest alates liikmesriigid võivad tervisekontrollide sagedust suurendada, praeguselt 50. eluaastalt 70. eluaastale;
- et lihtsustada teistes liikmesriikides väljastatud juhilubade tunnustamist soovitakse võtta kasutusele digitaalne juhiluba. Seda on lihtsam asendada, pikendada või vahetada, kuna kõiki vajalikke toiminguid saab teha veebis. Siis on ka sarnaste liiklusohutusnõuetega kolmandate riikide kodanikel hõlpsam oma juhiluba Euroopa Liidu juhiloa vastu vahetada.
Esimese sammuna on vaja kokku leppida digitaalsete juhilubade koostalitlusvõimet, turvalisust ja katsetamist käsitlevates tehnilistes kirjeldustes, sh kontrollifunktsioonides ja liideses riiklike süsteemidega. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku võtta 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist vastu üksikasjalikud eeskirjad nende omaduste kohta.
Kui liikmesriikidel on olnud võimalus integreerida need nõuded oma riiklikesse IT-süsteemidesse, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, et digitaalsed juhiload tuleks väljastada vaikimisi nelja aasta möödumisel direktiivi vastuvõtmise kuupäevast.
Ajakohastatud eksamireeglites võetakse arvesse üleminekut heiteta sõidukite kasutamisele. Näiteks hinnatakse nende reeglite abil täiustatud juhiabisüsteemide jm automatiseeritud tehnoloogiaga seotud teadmisi ja oskusi. Algajatele juhtidele õpetatakse ka seda, kuidas nende sõidustiil, näiteks käiguvahetuse ajastus, mõjutab heidet. Veel kohandatakse B-kategooria sõiduki lubatud massi alternatiivkütust kasutavate sõidukite puhul, kuna akuga heiteta sõidukid võivad olla raskemad.
Algatuse teine suur eesmärk on kõrvaldada puudused liikmesriikidevahelises koostöös liikluskuritegude uurimisel. Praegu jäävad liiga sageli mitteresidendist liiklusõigusrikkujad anonüümseks. Ettepaneku toel soovitakse see probleem lahendada, võimaldades õiguskaitseasutustel juurdepääsu riiklikele juhilubade registritele. Kehtivates õigusaktides käsitletakse mõningaid kõige sagedasemaid ja raskemaid õigusrikkumisi, nagu kiiruse ületamine ja sõiduki juhtimine alkoholijoobes. Uue algatusega lisatakse kehtiva regulatsiooniga juba hõlmatud liiklusrikkumistele järgmised:
eespool liikuva sõidukiga ebapiisava pikivahe hoidmine;
- ohtlik möödasõit;
- ohtlik parkimine;
- ühe või mitme valge pidevjoone ületamine;
- sõitmine vastassuunas;
- hädaabikoridoride kasutuseeskirjade eiramine;
- ülekoormatud sõiduki kasutamine.
Need lisandused aitavad Euroopa Komisjoni hinnangul vähendada rikkujate karistuseta jäämist ning suurendada liikmesriikide suutlikkust karistada teistest liikmesriikidest pärit liiklusõigusrikkujaid. Samuti tagatakse selliselt residendist ja mitteresidendist liiklusõigusrikkujate võrdne kohtlemine.
Mitteresidentidel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioonile ja kaitsele. Neid õigusi on võimalik kindlamalt tagada sätetega, mille kohaselt peab trahviteadete sisu ja teatavakstegemise kord olema ühtlustatud, nii et trahviteate saajal oleks võimalik kontrollida selle teate ehtsust, ja teabe jagamine oletatava õigusrikkujaga tuleb kehtestada standardnõudena.
Karistusena luuakse uus süsteem, mis lubab juhtimisõiguse ära võtta kogu Euroopa Liidu piires, kui liikmesriik otsustab sõidukijuhilt selle riigi territooriumil toime pandud rikkumise tõttu juhtimisõiguse ära võtta. See hõlmab raskeid liiklusrikkumisi, nagu lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholi- või narkojoobes ning surma või raske kehavigastuse põhjustamine mis tahes liiklusrikkumise tagajärjel.
Edasised sammud
Nüüd järgneb seadusandlik tavamenetlus, kus oma sõna ütlevad Euroopa Parlament ja nõukogu ja mille raames toimub ka konsultatsiooniprotsess liikmesriikides.
