Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 0,6 protsendini. Euroalal püsis hindade tõus 0,9 protsendil.
Hinnaarenguid mõjutasid ka veebruaris külm talv ja naftahindade jätkuv kallinemine. Nafta hinnad on alates novembri algusest tõusnud üle 60 protsendi ning on kriisieelsel tasemel tagasi. Vaktsiinide kasutuselevõtuga kaasnev optimism, Aasia ja USA majanduse tugevnemine kui ka mõne naftariigi tootmiskärped on põhjustanud naftahindade kiire taastumise. Teise tegurina on viimaste aastate külmemad talveilmad ja elektrijaama rike Soomes toonud kaasa elektrihinna tõusu kõrgeimale tasemele Nordpool börsil. Selle tulemusena oli elekter kodutarbijatel pea neljandiku kallim kui aasta tagasi.
Kui mullu sügisel põhjustas viiruse teine laine teenuste odavnemist, siis selle aasta alguses on teenuste hinnad pöördunud tagasihoidlikule, 1 protsendisele tõusule. Suuremal määral on kallinenud meelelahutusteenused ja taas pakkumisel olevad puhkusepaketid, mis on 6 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Viirusest on rohkem mõjutatud majutus ja üüriturg, kus on hinnad aastaga langenud pea kümnendiku. Koroonanakkuste suurenemine ning sellega kaasnenud rangemad piirangud on pärssinud moekaupade müüki, kus on hinnad varude realiseerimise tõttu väikses languses.
Kevadel võib oodata hinnatõusu tuntavat kiirenemist eelkõige madala võrdlusbaasi tõttu, kuna mullu kevadel tõi pandeemia kaasa naftahindade kiire languse ning lisaks rakendati eriolukorra tõttu ajutisi meetmeid kohalike omavalitsuste poolt. Maikuust taandub välja ka kütuseaktsiisi langetuse mõju. Selle tulemusena võib tarbijahindade tõus kiireneda vähemalt 2 protsendini.
