Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid veebruari alguses nelja Ida-Virumaa majutuse või toitlustusega tegelevat ettevõtet ja nende 24 tegevuskohta.
Kontrollitud 24 tegevuskohast võeti seletusi kokku 72 töötajalt, kellest 10 ei kajastu ettevõtete varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel. Keskmised töötasud kontrollitud ettevõtetes on 280-340 eurot.
Kontrollidel selgus, et mitmete ettevõtete tegevuskohad ei ole registreeritud majandustegevuse registris või registris märgitud tegevuskohas tegutseb teine äriühing või koht on ammu suletud.
Kontrollidel tunnistasid näiteks kahe ettevõtte enam kui 10 töötajat, et on saanud äriühingus erineval ajal preemiaid suuruses kuni 160 eurot. Maksuhalduri andmetel jäeti preemiad deklareerimata, mis tähendab, et saadi ümbrikupalka. Kaks koolitoitlustusega tegeleva ettevõtte juhatajat tunnistasid, et saavad igakuiselt palgale juurde 30 eurot sularahas, samas kui ühe Jõhvi toitlustuskoha kaks töötajat tunnistasid, et saavad igal kuul 150 eurot ümbrikupalka. Ühe ettevõtte juhatuse liige võttis omaks, et maksis 2012. aastal jõulupreemiaid ning jättis need tahtlikult deklareerimata.
Jaanuaris kontrollis maksu- ja tolliamet Ida-Virumaal kolme majutus- ja toitlustusettevõtet, kus kokku neli inimest töötasid väidetavalt miinimumpalga või sellest väiksema töötasu eest. Maksuhaldur tuvastas kontrollidel 12 töötajat ehk kolm korda rohkem töötajaid kui varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel märgitud. Peamiselt põhjendati tegevuskohas viibimist abistamise, töö õppimise ja praktikaga. Näiteks ühe administraatori sõnul ei maksa äriühing abilistele palka, vaid ta teeb seda oma isiklikust rahast, umbes 10-15 eurot õhtu kohta (administraatori palk on 145 eurot), et neid aidata ja ettevõttes tööd lihtsustada. Maksuhalduri hinnangul on selline tasu ümbrikupalk, millelt on maksud tasumata.
Maksu- ja tolliamet jätkab kontrollidega, kuni ettevõtted parandavad puudused deklareerimata väljamaksete osas. Ameti hinnangul viitavad deklareerimata palgad ja preemiad, et ka abistavate või praktikal viibivate inimeste töösuhte osas ei ole antud tõeseid seletusi. Juhul, kui ettevõte ise kontrolli käigus tuvastatud puudusi deklaratsioonidel ei paranda, koostab maksuhaldur maksuotsuse, millega määrab ettevõttele tasumiseks varem riigile saamata jäänud maksusumma. Kui kontrolli käigus tuvastatakse valeütluste andmine, kus töösuhte tegelikku algust või saadud palgaandmeid varjatakse, siis alustatakse ütluse andja osas väärteomenetlust. Rahatrahv valeütluste andmise eest on kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.
Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik märkis, et kuigi kontrollitud isikute maksukäitumises võib märgata muudatusi, jätkab maksu- ja tolliamet majutus- ja toitlustussektori, sealhulgas ka Ida-Virumaa ettevõtete kontrollimist. "Vaatamata 2012. aastal Ida-Virumaa majutus- ja toitlustusettevõtete kontrollide tulemusel saavutatud 16%-lisele keskmise palga tõusule jääb kontrollitavate ettevõtete palgatase siiski alla maakonna sektori keskmisele palgatasemele, mis võib viidata ümbrikupalga maksmise riskile."
"Samuti on jätkuvalt tähelepanu all müügikäibe õige deklareerimine. Eriti suurt ohtu näitab madal sularaha osakaal kogukäibest või ebareaalselt suured mahaarvamised sisendkäibemaksu arvestuses," lisas Lemendik.
Statistikat toitlustusettevõtete keskmise käibe ja brutopalkade kohta leiab SIIT.
