Eesti tööstustoodang jätkab stabiilset kasvu, kuid vaadates tööstusettevõtete tootlikkust, kipume alla jääma mitte rikastele Põhjamaadele, vaid ka juba Leedule.
Tööstustoodangu viis augustis kasvule elektroonikatööstus
Lõppenud nädalal avaldas Statistikaamet andmed augustikuiste tootmismahtude kohta tööstuses. Tööstustoodangu 3% kasv näib esmapilgul kesine, kuid kui augustis oleks olnud tööpäevasid samavõrra kui mullu, võinuks kasv küündida 5%ni. Mitmes suures tööstusharus toodang siiski vähenes. Tänavu kiiret kasvu näidanud keemiatööstuses kahanes tootmismaht esmakordselt, 2017. aasta augustiga kõrvutades 13% võrra. Enam kui 9% kahanes toodang ka ehitusmaterjalitööstuses. Suurtest tööstusharudest oli languses veel elektriseadmete, mööbli, metalltoodete ja puidu tootmine. Positiivse koondnumbrini viis tööstustoodangu augustis elektroonikatööstus, kelle tootmismaht tõusis koguni 36,5%.
Joonis 1. Tööstustoodangu kasv 2018. aasta 8 kuu jooksul, suuremad harud, %.
2018. aasta kaheksa kuu kokkuvõttes on pilt tööstuses kui mitte hea, siis vähemasti rahuldav. Mullu sama ajaga võrreldes on tootmismaht kasvanud tööstuses ligi 4,5%, seejuures töötlevas tööstuses 4% võrra. Väljaspool töötlevat tööstust on tugeva panuse andnud elektrienergia- ja soojusvarustus, mille tootmismaht on suurenenud pea 10%. Töötleva tööstuse poolel on tänavuse kasvu taga suuresti juba eelmainitud elektroonikatööstus, kes näib pikalt kestnud madalseisust olevat üle saanud. Kui nii 2016. kui 2017. aastal oli elektroonikatööstuse tootmismaht tugevas languses, siis tänavu on kaheksa kuu jooksul suudetud mahtusid rohkem kui 20% võrra kasvatada. Teiste harude panus tööstustoodangu kasvus on jäänud oluliselt tagasihoidlikumaks. Märkimist väärib kindlasti puidutööstus, mille tootmismaht on tänavu tõusnud ligi 5%. Veel eelmisel aastal kasvas seal toodang keskmiselt 8% tempos, kuid head meelt võib tunda selle üle, et Rootsi elamuehitusturu pidurdumine pole sektorile siiski tõsisemaid tagajärgi kaasa toonud. Tubli panuse kasvu on andnud suhteliselt väike kütteõlide tootmise tegevusala, mille tootmismaht on tänavu kaheksa kuu jooksul paisunud lausa kolmandiku võrra. Lisaks mahtudele on harul võita ka kütusehindade tõusust maailmaturul. Teistest märkimisväärsetest sektoritest on tootmismaht suurenenud 12% võrra transpordi-vahendite tootmises ja 15% muude masinate ja seadmete tootmises.
Tootmismaht on selle aasta jooksul vähenenud valdavalt väiksemates tööstussektorites. Suurematest harudest on tootmismaht üle 6% kahanenud mööblitööstuses ning 3% elektriseadmete tootmises. Samas on tugeva languse läbi elanud joogi- ja tekstiilitööstused, kelle tootmismaht on vähenenud vastavalt 14% ja 9%.
Tootlik tööstusriik Leedu
Üks riik, mis Eesti majandust puudutavates aruteludes aina enam tähelepanu pälvib, on Leedu. Kui enamjaolt kipuvad eestlased end Balti naabrite asemel jõukamate Põhjamaadega võrdlema, siis on Leedu majanduse viimaste aastate kiire kasv põhjustanud siin teatavat elevust. Erinevate majandusindikaatorite kõrvutamisel on enim tähelepanu väärinud Leedu kõrgem positsioon tabelis, mis väljendab elukallidusega korrigeeritud SKPd inimese kohta. Asjaolu, kas viimane statistika ka reaaleluga ühtib on mitme analüütiku poolt küll kahtluse alla seatud, arvestades Eesti oluliselt kõrgemat palgataset.
Üks teine oluline näitaja, mille poolest me Leedule alla jääme, on aga tootlikkus töötlevas tööstuses. Kuigi värskeimad võrreldavad andmed pärinevad 2016. aastast, ei ole aeglase tootlikkuse kasvu tõttu olukord ilmselt muutunud. Kui Eestis loodi ühe töötaja kohta lisandväärtust – see on kasumite ja palkade summa – 25 000 eurot, siis Leedus lausa 31 000 euro eest. Erinevus on 25%! Tuleb küll tunnistada, et teatud kahtlusi need numbrid tekitavad. Eelkõige just seetõttu, et Eesti tootlikus jääb Leedule alla valdavas enamuses tööstusharudest. Vähesed valdkonnad, kus Eesti lisandväärtus Leedut märkimisväärselt ületab on haagiste ja transpordivahendite ning masinate ja seadmete tootmine. Samas näiteks elektroonika- ja optikatööstuses, samuti kummi ja plastitööstuses, ületab Leedu tööstusettevõtete tootlikkus Eesti vastavat näitajat enam kui kaks korda, keemiatööstuses koguni kolm korda.
Joonis 2. Lisandväärtus töötaja kohta töötlevas tööstuses Eestis ja Leedus, 2016, tEUR.
Juhul kui kahe riigi statistikud lisandväärtust ikkagi ühe mõõdupuu järgi arvutavad, on taoline allajäämine üllatav, pannes küsima, kuidas Leedu tööstus Eesti omast niivõrd palju tootlikum saab olla? Järgneva hüpoteesi kontroll eeldab küll teadustöö mõõtu analüüsi, kuid ehk võiks üks võimalik selgitus olla välisomanduses olevate ettevõtete suurem osakaal Eestis, mistõttu tegutsevad siinsed tootjad väga kitsas osas väärtusahelast ja kasutavad toodete eksportimisel madalaid siirdehindasid.
Ajas tagasi minnes nõustub enamus, et taasiseseisvunud Eesti sai jalad alla kiiremini kui Leedu. Üsna ruttu suudeti siia meelitada hulk, peamiselt Põhjamaadest pärit, investoreid, kelle jaoks madal palk, suhteliselt kõrge haridustase ja geograafiline lähedus, pakkusid soodsa pinnase tootmiseks. Nüüdseks kuulub Eesti üle 20 töötajaga tööstusettevõtetest välisomandusse lausa 30%. Leeduga seda kahjuks erinevuse tõttu andmekogumises kõrvutada ei saa, kuid eeldades, et Leedus tegutseb enam kodumaisel kapitali põhinevaid tootmisettevõtteid, siis kontrollivad nad puht praktilistel põhjustel ka suuremat osa oma toodete väärtusahelast – lisaks tootmisele, tegeletakse ka arendustegevuse, turunduse, müügi jms. Paljud Eesti välisomanduses olevatest tootmisettevõtetest on olemuselt pigem tsehhid, kus toimub tõesti ainult tootmine. Ka ei pruugi välisettevõtete jaoks olla mõistlik kasumi näitamine Eestis, kuna kapitali vajatakse mujal ja tütar- ning emaettevõtte vahelistes tehingutes kasutatakse minimaalseid siirdehindasid. Eelnev mõttekäik võiks selgitada näiteks suurt erinevust elektroonika- ja optikatööstuse lisandväärtuses.
Eeltoodut ei tasuks kindlasti võtta kriitikana välisettevõtete vastu – teenime ju suuresti tänu nende õigeaegsele saabumisele absoluutsummades kolmandiku võrra kõrgemat palka kui leedukad. Eelkõige näibki Leedu suurem tootlikkus minevat kõrgematesse kasumitesse – kui Eestis oli mullu kasumite osatähtsus SKPs 39% siis Leedus 46%. Tööjõukulud moodustasid samal ajal Eesti SKPst üle 48%, Leedus aga vähem kui 44%. Pikemas plaanis on samas kindlasti oluline, et siinsed ettevõtted suudaksid katta suuremat osa toote väärtusahelast ja nii suurema osa toote müügist teenitavatest tuludest kodumaale jätta.
