Tootmisjääke kogudes ja kokkuostu müües saab tagasi osa materjalile kulunud rahast.

Hiiumaal asuv EstPak Plastik AS toodab toidutööstusele pakendikarpe. Sõltuvalt ettevõtte toodangust on kõik neil tekkinud jäägid võimalik ümber töödelda ja võtta materjal taastootmisse. Kiletooraine pakkekiled viivad nad kohalikku kogumispunkti ning tootmisjäägid müüakse Poola ettevõttele, kes sulatab materjali üles, millest omakorda saab valmistada uusi tooteid.

Ettevõte ise neid jäätmeid kasutada ei saa, sest ümbersulatamisega langeb materjali kvaliteet, materjal muutub pooleldi läbipaistaks. EstPak Plastik ASi toodang on täielikult läbipaistvad pakendid. Seega, ettevõtte juhataja on seisukohal, et otseselt jäätmeid, mida kuludesse kanda, neil järele ei jää, vaid kõik jäägid müüakse ümbertöötlejale ja jõuavad seejärel taaskasutusse. Samuti on see keskkonnasõbralik tegutsemine.

EstPak Plastik AS tellis ettevõtte tegutsemise algul jääkide purustusteenust, kuid nüüd purustatakse jäägid ise endale ostetud masinaga. Sellise masina soetamise kasuks rääkis rahaline kokkuhoid. “Miks tellida seda teenust sisse, kui ise on seda odavam teha,” leiab ettevõtte juhataja Enno Harjak. Purustusmasina ostmise kasuks rääkis ka tootmismahtude suurenemine.

Eritellimusel metalltooteid valmistava tootmisettevõtte Bestway OÜ tegevjuhi Mati Simmeri sõnul on jäätmete utiliseerimine ainus lahendus tootmisettevõtetele, mis ei tegele masstoodanguga. Bestway kogub metallijäägid kokku ja need viiakse ASi Kuusakoski. “Elu on näidanud, et vaid masstootjad saavad ära kasutada ka jääke, kuid muul juhul on see sama hästi kui võimatu,” ütleb Simmer. Väärtuslikuma metalli koguvad nad katuse alla, vähemväärtuslik ootab äraviimist lageda taeva alla.

“Oleme mõelnud, mida jäätmetega teha, kuid praegu on selline eraldi kogumine ja kokkuostu viimine ainus lahendus,” nendib Simmer. Samas, jääkide metallikokkuostu viimine vähendab tootmiskadusid.

Metallifirma E-Profiil AS müüb tootmisjäägid kokkuostjale. Kuigi materjali kasutusprotsent on võimalikult suur, jääb siiski jääke.

“Tootmisjääkide vähendamiseks tuleb sellele mõelda juba töö planeerimisjärgus,” ütleb ettevõtte juhataja Toomas Jõgi, kelle sõnul on jäätmete tootmisesse tagasi toomine liiga kallis, et seda tasuks üldse ette võtta. “Kui on jääde, siis on jääde, mille viime kokkuostu ja saame sealt raha tagasi,” selgitab Jõgi.

Hinna määrab taaskasutusvõimalus
Elmo Meier
ASi Ragn-Sells ehitus- ja suurjäätmete teenuse juht

Tootmis- ja tööstusjäätmete puhul pakub jäätmekäitlejale esmase küsimusena huvi, kas jäätmeid on võimalik jagada, millised on nende kogused, tekkimissagedus, koostis ja taaskasutusvõimalused.

Omaette jäätmegupi moodustavad ohtlikud jäätmed, näiteks patareid või ravimijäägid, millel tavaliselt puudub taaskasutusvõimalus. Need tuleb pakendada, märgistada ja transportida lõppladestus- või töötluspaika.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralikkus lähtub paljuski jäätmekäitleja soovituste järgimisest. Tavaliselt saab enamikku jäätmetest kasutada kas uue toote tegemiseks või energia tootmiseks, näiteks vanade õlide põletamine. Samas tuleb jäätmete hulgast eraldada see osa jäätmeid, millega pole enam muud teha, kui ladustada prügilates.

Jäätmekäitluse hind sõltub jäätmete iseloomust – mida rohkem on võimalik neid taaskasutusse suunata, seda soodsam peaks see kliendile olema. Kõige kallim on käidelda segajäätmeid, mis peavad otse prügilasse minema. Sel juhul tuleb maksta riigile saastekahjuhüvitist, millele lisandub prügila ladestuskulu. Hinnad sõltuvad ka tootmis- või tööstusettevõtte suurusest, jäätmemahtudest ja nende koostisest.

Mõne materjali puhul aga on jäätmekäitlejad nõus isegi peale maksma. Näiteks metalli, kartongi, trükikoja paberi puhul, sest neil on korralik taaskasutusväärtus. Nii-öelda null-hinnaga materjal on puit, siin on ettevõtte kanda konteineri laenutuskulu ja transpordikulu, ent käitlustasu ei võeta.

Originaalartikkel