Riigikohtu üldkogu tunnistas teisipäeval (12.04.2011) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätte, mis piirab oluliselt eraettevõtete võimalust taotleda ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse esitamiseks riigilõivust täielikku või osalist vabastamist.
Samuti tunnistas riigikohtu üldkogu põhiseadusega vastuolu riigilõivuseaduses sisaldunud põhimõttes, mis nägi ette tsiviilasjas hinnaga üle 10 miljoni krooni apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti asja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni, teatas kohus.
Aivo Pärnale kuuluva AS Wipestrex nõudis möödunud aasta oktoobris riigilt 31,5 miljonit krooni põhivõlana ja ligi 9,8 miljonit viivisena. Harju maakohus jättis Wipestrexi hagi rahuldamata, mille peale ettevõte esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning taotluse jätta riigilõivu tasumise kohustust puudutav seadus kohaldamata, sest riigilõivu määr on vastuolus põhiseadusega.
Riigikohtu üldkogu leidis oma teisipäevases otsuses, et kui kõrgete riigilõivude eesmärgiks on vältida liigseid ja pahatahtlikke või ilmselt põhjendamatuid apellatsioonkaebusi, ei tohiks seadusandja siiski luua lõivude kehtestamisega olukorda, kus välistatakse ka kaheldavate või vaieldavate apellatsioonkaebuste esitamine.
Säästu menetlusökonoomias ja menetlusosaliste osavõttu õigusemõistmise kulutuste kandmisest ei tohi saavutada sellega, et isikul puudub üldse tõhus võimalus oma põhiõigusi kohtus kaitsta, märkis kohus oma teates.
Üldkogu märkis, et Eestis on vähemalt rahaliste nõuete puhul Euroopa Liidu riikidest proportsionaalselt kõrgeimad kohtukulud. "Üldkogu arvates tuleb olukorras, kus üldine riigilõivude tase on kõrge, vältimatult võimaldada menetlusabi vähemalt apellatsioonimenetluse riigilõivude tasumiseks kõigile Eesti eraõiguslikele juriidilistele isikutele," seisab otsuses.
Kuna riigikohtu hinnangul võib lahendil olla ulatuslik mõju, tuleb riigilõivude regulatsiooni kiiresti analüüsida. "Seadusandja peaks tulevaste vaidluste vältimiseks ja kohtumenetluskulude normaliseerimiseks kiiremas korras üldiselt süstemaatiliselt alandama riigilõivu määrasid" lisab kohus täiendavalt.
Justiitsministeeriumi teatel on nad riigilõivude analüüsiga tegelenud juba mitu kuud ning eelnõu lõivude vähendamiseks valmib lähiajal.
"Õigusemõistmise muutmine kodanikele kättesaadavamaks ehk kiiremaks ja odavamaks sisaldub ka uues koalitsioonilepingus. Seega on hea tõdeda, et sisuliste analüüsidega on ministeeriumis asjatundjate poolt juba mõnda aega tagasi algust tehtud," kommenteeris justiitsminister Kristen Michal.
Ministri sõnul peaks eelnõu valmima sel kevadel. "Samas peame oluliseks, et lõivude alandamist käsitletakse koos kohtumenetluse muutmisega säästlikumaks ja tõhusamaks," lisas Michal.
Üldise põhimõtte kohaselt peaksid riigilõivud ministeeriumi hinnangul katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud võimalikult suurel määral ning vastav raha ei peaks tulema lõviosas maksumaksja arvelt.
Wipestrex Grupp, mis omandas 2006. aastal Rävala 8 kinnistu 380 miljoni krooniga, müüs selle Go Groupile 441 miljoni krooniga edasi.
Rävala puiesteel asuva keskkonnaministeeriumi endise hoone müügiprotsessi tagamaade uurimiseks käivitas kaitsepolitsei 2006. aastal kriminaalmenetluse ja tunnistas poolteist aastat hiljem kahtlustatavaks esmalt Pärna ning hiljem ka tolleaegse keskkonnaministri Villu Reiljani ning selle aasta jaanuari keskel advokatuurist lahkunud Tarmo Silla.
Riigikohus mõistis Reiljani, Pärna ja Silla möödunud aasta 26. mail lõplikult süüdi.
Samal teemal Riigikohus peab vajalikuks riigilõivude alandamist
