Kuigi kiir- või tarbimislaenu tasumisega satub suuremasse hätta vaid 2% laenuvõtjaist, ühendab neid selge muster – kohtusse või inkassosse satuvad need, kes võtavad uusi laene vanade kustutamiseks, näitab BestCrediti värske laenukäitumise uuring.

"Inimestesi, kes lihtsalt uue kiir- või tarbimislaenuga eelmise laenu makseid tasuvad on küll vähe, kuid iga viies neist satub lõpuks kas inkassosse või kohtusse," rõhutas laenuettevõtte BestCredit juhataja August Käära. "Laenude restruktureerimises pole midagi taunitavat, aga sellest on kasu, kui seda teha läbimõeldult ja kogu laenukoormale korraga, mitte järjest uute tarbimislaenudega."

Teistest sagedamini viisid inkassosse või kohtusse ka meelelahutuseks ja tähtsündmuste korraldamiseks võetud kiir- ja tarbimislaenud. "Meelelahutuse ja pidude peale kulutas raha siiski vaid kolm protsenti laenuvõtjaist," selgitas Käära. "Eelmise buumi ajal tavalist vastutustundetut laenuvõtmist näeb täna väga harva, inimesed kasutavad alternatiivseid laenutooteid väga läbimõeldult. Enim kasutatakse selliseid krediiditooteid ootamatute olukordade lahendamiseks ja oluliste sisseostude rahastamiseks."

Käära kinnitusel muutis Eestis vastu võetud laenuandmise hea tava alternatiivsete laenutoodete turu viisakaks ja turvaliseks. "Need, kes ehitasid kunagi äri üles inimeste laenulõksu meelitamisele, otsivad täna lolle juba muudes sektorites," rõhutas Käära.

Laenukäitumise uuringu järgi on viimase kolme aasta jooksul kiir- või tarbimislaenu või järelmaksu kasutanud 18% eestlastest ja 30% mitte-eestlastest. Iga teine võttis alternatiivse laenutoote mujalt kui pangast.