Mai lõpus jõustunud äriseadustiku muudatustega muutus kehtetuks osaühingute osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue, mistõttu võiks selliseid lepinguid sõlmida juba täna justkui vormivabalt ja ilma notarita.
Kas ja miks peaks lepinguid siiski endiselt notariaalselt sõlmima?
Vaatamata vorminõude kaotamisele, ei piisa omandi üleminekuks pelgalt osa võõrandamise lepingu sõlmimisest – lisaks sellele on tarvis sõlmida notariaalselt tõestatud omandi üleandmise leping, mida juriidilises keeles nimetatakse käsutustehinguks. “Seega on ka tulevikus mõistlik osade võõrandamise ja pandilepingud teha nagu varem – ühes dokumendis ja notariaalses vormis, kuna notari juures tuleb üks kord niikuinii käia,” selgitas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. Notari kohustus on sealjuures tagada, et kõigi tehingu osapoolte huvid oleksid kaitstud ning, et kõik tehinguga seonduv pooltele selge oleks. “Lepingu tõestamisel toimub notari tasu arvestamine ikka seaduse alusel ning lepingu hind sellest ei muutu,” kinnitas Notarite Koja esimees.
Augustist jõustub muudatus, millega vähemalt 10 000 eurose osakapitaliga osaühingute puhul on kõigi osanike nõusolekul võimalik sõlmida lisaks võlaõiguslikule müügilepingule ja pandilepingule ka käsutustehing lihtsustatud korras. Seega saavad osanikud üksmeelsel kokkuleppel otsustada osaühingu osade võõrandamist ja pantimist näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu võib tekkida õigustatud küsimus – milleks selliste lepingutega enam üldse notari poole pöörduda? Saar-Johanson loetleb kuus põhjust.
- Notariaalne leping annab osaühingu osa omandajale kindluse, et võõrandatav osa kuulub tegelikult ka müüjale, sest notar kontrollib enne lepingu tõestamist käsutusõiguse olemasolu. Sealjuures aitab tehingu sõlmimine notari juures kaitsta näiteks osaniku abikaasa huve, kellele osaühingu osa võib ühisvarana kuuluda. Lisaks ei teki notariaalselt tõestatud lepingu puhul ostjal edaspidi probleeme, kui on vaja tõendada osa kuuluvust.
- Notariaalselt tõestatud käsutuslepingu saab notar edastada koheselt, elektrooniliselt ja ilma lisatasuta äriregistrile ning seda ei pea tegema ettevõtte juhatus. Notari poolt teavituse edastamine tagab registriandmete kõrgema usaldusväärsuse.
- Notar peab lepingus osalejate nõustamisel olema erapooletu ning kaitsma kõigi poolte huve ja õigusi ning selgitama neile kõiki juriidilisi nüansse.
- Olukorras, kus kõigi osapoolte huve on erapooletult arvestatud ning leping vormistatud korrektselt, on tulemuseks õiguslikult pädev leping, mis ennetab edasisi vaidlusi.
- Notari koostatud leping on osalejatele alati kättesaadav nii digitaalselt kui ka paberkandjal – see ennetab poolte vahelisi vaidlusi tulevikus ning aitab vajadusel kohtumenetluses vaidlust puudutavate asjaolude tõendamisel.
- Lepingu sõlmimiseks pole enam tarvis füüsiliselt notari juures kohtuda – kaugtõestusega saab tehingu teha kodust, kontorist või vormistada välismaal volikiri.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et endiselt on kõige kindlam sõlmida leping notariaalselt tõestatud vormis, sest korrektselt vormistatud ja kehtivale õigusele vastavat lepinguprojekti oskavad kõige paremini koostada just pikaajalise kogemusega notarid. Samuti kontrollib notar lepingut tõestades kõik sellesse puutuvad asjaolud maandades sellega riski, et keegi saab petta või tekivad hilisemad tülikad ja kulukad õigusvaidlused.
