Euroopa ravikindlustuskaardi puudumise tõttu tuli enam kui 400 inimesel möödunud aastal Euroopa Liidus reisides ise tasuda raviarve, mille eest oleks tasumise kohustuse üle saanud võtta haigekassa.
Möödunud aastal esitas haigekassale raviarvete tagasimakse taotluse rohkem kui 400 inimest, kel oli Euroopa Liidus reisimisel vaja läinud arstiabi, kuid neil ei olnud Euroopa ravikindlustuskaarti ja neil tuli arstiabi eest kohapeal ise tasuda. Sellisel puhul on küll võimalik koju naastes haigekassale esitada tagasimaksetaotlus, kuid kahtlemata võivad ootamatult suured väljaminekud tervishoiuteenustele rikkuda puhkusereisi. Kokku maksis haigekassa inimestele avalduste alusel tagasi 46 000 eurot. Veerand taotluse esitanud inimestest oli arstiabi vajanud Soomes.
Terviserikke ravimine võib välisriigis osutuda väga kulukaks. Seetõttu on oluline reisile kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis säästab liigsetest kuludest ning ebameeldivast asjaajamisest. Ravikindlustuskaardi esitamisel saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega.
Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus, näiteks luumurd jne. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidus ning lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis viibimise ajal. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb siiski patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa hindades.
Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes. Üldjuhul tasub eraraviasutustes tekkinud kulutuste, omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest reisikindlustus, mistõttu soovitab haigekassa alati enne reisile asumist ka erakindlustuse vormistada.
Meelespea
|