Riigikassa müüs rahavoo juhtimiseks 10. juunil 2019. aastal korraldatud oksjonil 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju, mille tootlus on negatiivne.
Negatiivne tootlus tähendab seda, et võlakirjade ostja maksab riigikassale intressi.
Võlakirjaoksjonil osales neli panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Oksjonil võidab õiguse võlakirju osta pakkuja, kes pakub riigikassale kõige soodsamat intressimäära.
Oksjoni tulemusel emiteeris riigikassa 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,063 protsenti, ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti.
Võlakirjad registreeritakse Nasdaq CSD SE Eesti depositooriumis.
Rahandusminister kinnitas raamistiku lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks tänavu aprillis. See võimaldab riigikassal kasutada vajadusel rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.
Lühiajalised võlakirjad on täiendav instrument rahavoo juhtimiseks, mille kasutamine on riigile soodsam kui pankadega sõlmitavad valmisolekulaenude lepingud.
Riigikassa kuine rahavoog kõigub mitmesaja miljoni euro ulatuses: suur osa makseid tehakse kuu alguses, kuid suur osa tulusid laekub kuu lõpul. Lisaks sellele peab riigikassa tagama erakorraliste sündmuste puhuks vajaliku likviidsuse, mis on määratud likviidsuse sihttasemega.
Varem on riigikassa sõlminud valmisolekulaene pankadega, mille eest tuleb maksta tasu. Lühiajaliste võlakirjade raamdokumendiga seevastu jooksvaid kulusid ei kaasne.
Lühiajaliste võlakirjade raamdokument on kehtestatud enamikus maailma riikides ning on rahavoo juhtimise põhiinstrument, sest tagab suurima investorite ringi. Samuti on võimalik nii valida laenumaht ja tagasimaksmise tähtaeg vastavalt vajadusele.
