Eesti tööstustoodang on viimastel kuudel veidi kasvanud. Suhteliselt kõrge tootmisvõimsuse kasutatus ja madal tootlikkus tähendavad, et koguste kasvatamise asemel peaksime pigem mõtlema, kuidas teha tööd targemalt ja müüa toodet kallimalt.
Tööstustoodang on suurenemas, kuid laiapõhjalist kasvu ei paista
Viimased kaks kuud on andnud esmapilgul positiivseid sõnumeid tööstusvaldkonnast. Nimelt on tööstustoodangu mahuindeks, mis mõõdab tööstusettevõtete toodangut püsihindades, nii juulis kui augustis kasvanud. Kasv on olnud küll tagasihoidlik – 2% juulis ja 1% augustis, kuid märkimis-väärne just seetõttu, et varasemalt on indeks olnud languses juba eelmise aasta maist. Kahjuks ei väljenda tõus laiapõhjalist olukorra paranemine tööstuses, vaid kasvu on vedanud elektrienergia tootmise suurenemine. Kui aasta esimeses pooles püsis elektritoodang 2015. aasta tasemel, siis juulis ja augustis suurenes toodangumaht aastavõrdluses enam kui kolmandiku võrra. Õigemini, on taastunud normaalne suvekuude tootmismaht, mis eelmisel aastal oli importenergia tarbimise tõttu rekordiliselt madal. Juulis ja augustis pidurdus ka tootmismahu vähenemine mäetööstuses, mis esimesel poolaastal 30%ni ulatus. Põlevkivi kaevandamine augustis eelmise aastaga võrreldes koguni suurenes, samas kui turbatööstuses oli kaevandamismaht veerand eelmise aasta omast.
Joonis 1. Olulisemate tööstusharude toodang võrreldes eelmise aastaga, 2016. a. 8 kuud, %.
Töötlevas tööstuses tootmismahu kiiremat kasvu kahjuks märgata ei ole. Kui juulis suurenes töötleva tööstuse mahuindeks veel protsendi võrra, siis augustis kahanes indeks 0,8%. Töötleva tööstuse olulisest harudest on endiselt suures languses keemiatoodete ja kemikaalide tootmine, mis vähenes augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes kolmandiku võrra. Viimastel kuudel on vastupidiselt ootustele jätkunud ja elektroonikatööstuse toodangumahu vähenemine, mis annab kogu Eesti tööstustoodangust umbkaudu 15%. Tööstustoodangut on viimastel kuudel oluliselt kahandanud ka kütteõlide tootmine, samuti muude masinate ja seadmete tootmise vähenemine.
Nagu varasemalt, hoiab töötleva tööstuse tootmismahtu ülal puidutööstus, mille toodang on aasta esimese kaheksa kuu kokkuvõttes enam kui 4% võrra varasemast suurem. Puidutööstuse kasvu on võimaldanud ettevõtete suutlikkus ära kasutada naaberriigi Rootsi kiiret majandus-, sealhulgas ehitusturu kasvu. Kiire elanikkonna juurdekasvu tõttu on oluliselt suurenenud nii majapidamiste kui riiklikud investeeringud elamispindadesse. Ehitusbuumi najal on Eesti puidueksport Rootsi sel aastal suurenenud pea 20%. Et uued kodud vajavad sisustamist, siis on Rootsi suurenev nõudlus aidanud tootmismahtu kasvatada ka mööbli- ja tekstiilitööstusel, mille toodang on aasta esimese kaheksa kuu põhjal tõusnud vastavalt 7% ja 14%. 2016. aasta on olnud märkimisväärselt edukas olnud veel elektriseadmete tootmises, kus keskmine tootmismahu kasv ulatub 9%ni. Suurematest harudest on 7% võrra suutnud tootmismahtu kasvatada ka haagisetootjad.
Töötleva tööstuse uute tellimuste indeks kiiret kasvu lähitulevikus ei luba. Kui juulis vähenes indeks 5%, siis augustis kasvas 3%. Märkimisväärselt tõusid tellimused tekstiilitööstuses, elektriseadmete tööstuses ja elektroonikatööstuses. Samas on uued tellimused elektroonikatööstuses kasvanud juba viimased kolm kuud, reaalses tootmismahus kasv aga ei peegeldu. Kuidas mõjutavad juhtiva elektroonikatootja ümberkorraldused Rootsis siinse tootmisüksuse käivet, selgub ilmselt alles järgmisel aastal. Ärikonjunktuuri uuringud peegeldavad siiski selget optimismi suurenemist tööstussektoris, mis loodetavasti märgib ka reaalset tootmismahu kasvu sügisel.
Suurem tootmisvõimsus või suurem lisandväärtus?
Viimane Eesti Panga majandusülevaade juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata madalast majanduskasvust ja tööstustoodangu paigalseisust, ei ole Eesti ettevõtetes tegelikkuses suurt tootmisvõimsuse ülejääki. Konjunktuuriuuringute põhjal oli selle aasta kolmandas kvartalis töötleva tööstuse tootmisvõimsuse rakendatuse tase 75%, mis on lähedal näitaja ajaloolisele keskmisele. Lisades sellele kõrge tööhõive, võib öelda, et majandus on lähedal potentsiaalsele tootmismahule. Seega, peaks suurema nõudluse rahuldamiseks kasvama tööhõive, investeeringud või oskus olemasolevaid ressursse paremini ära kasutada.
Madala töötuse määra ja riigi konservatiivse suhtumise tõttu töörändesse, ei ole lisanduv tööjõud tõenäoliselt allikas, mille najal kasvada. Kesise tootlikkuse tõttu jõukamate riikidega võrreldes, ei tohi seda ka lubada. Viimaste aastate majanduskasv on aga põhinenud just tööhõive suurenemisel, mistõttu on tootlikkuse kasv olnud väike, eelmisel aastal lausa negatiivne. Tootlikkust suurendavad investeeringud, aga ka oskus olemasolevat paremini kasutada. Eesti Panga hiljutine analüüs, tõdeb, et kuigi tootlikkus on viimase 10 aasta jooksul 18% kasvanud, tuleb see pea täielikult investeeringutest ehk näiteks uutest masinatest, mis võimaldavad rohkem ja kiiremini toota. Müstiline "kogutootlikkus" (total factor productivity) ehk oskus olemasoleva tööjõu ja põhivara nutikama kasutamise abil rohkem lisandväärtust luua, on keskpanga analüüsi põhjal koguni vähenenud. Lihtsustatult suudame uute masinate abil efektiivsemalt toota samu odavaid tooteid, kuid me ei ole tõstnud toodangu väärtust. Seetõttu peaks uute investeeringute tegemise kõrval olema samavõrra oluline küsimus, kas ettevõttel on võimalik toota kallimaid tooteid või müüa neid turgudele, kus ollakse kauba eest valmis maksma rohkem. Kokkuvõtlikult – kas proovime toota võimalikult odavalt või müüa võimalikult kallilt?
