Tarbijahindade kasv kiirenes veebruaris statistikaameti teatel 3,4%ni, eelneva kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,3%. Euroala inflatsioon ulatus veebruaris esialgsel hinnangul 2%ni ning jaanuarikuiste viimaste andmete põhjal oli hinnalangus lõppenud kõikides euroala riikides. Kiirenev hinnakasv vähendab tarbijate ostujõudu, kuid see võib olla kauaoodatud märk suuremast majandusaktiivsusest.
Kiirema hinnakasvu taga on peamiselt välistegurid, eelkõige nafta ja toiduainete kallinemine. Toiduained kallinevad nii Eestis kui ka Euroopa Liidu turul peamiselt seetõttu, et on vähenenud ülepakkumine, mis süvenes Vene turu kadumise tõttu 2014. aastal. Teine põhjus on see, et Lõuna-Euroopa ilmaolud on tänavu olnud kehvad ning halb ilm rikkus puu- ja köögiviljasaagi. Töötlemata toiduainete (sh aiasaadused) hinnakasv oli euroala riikides veebruaris rekordiliselt kiire ja ulatus 5,2%ni. Toorainete stabiilsemat hinnakasvu toetab see, et pärast novembri lõpus toimunud nafta hinnahüpet 55 dollarini, mis järgnes OPECi riikide vahelisele tootmismahtude vähendamise kokkuleppele, on toornafta hind maailmaturul muutunud kitsas vahemikus. Ajaloolises võrdluses on toorainete hinnatase maailmaturul veel suhteliselt madal.
Eesti kiireneva hinnakasvu põhjused on olnud umbes samasugused nagu mujal euroalal. Ligi veerandi hinnakasvust põhjustasid veebruaris aasta võrdluses 23% kallinenud mootorikütused ning jätkunud on ka toiduainete laiapõhjaline hinnatõus. Euroala keskmisest inflatsioonist kiirema hinnakasvu üheks põhjuseks Eestis on aktsiisimäärade tõstmine. Mootorikütuse- ning alkoholi- ja tubakaaktsiis suurendas veebruaris hinnakasvu kokku ligi protsendipunkti võrra. Mõnevõrra on viimastel kuudel kiirenenud ka tööstuskaupu ja teenuseid hõlmav alusinflatsioon, mis ulatus veebruaris 1,3%ni. Kallinenud on peamiselt teenused, kuid tööstuskaupade hinnakasv oli odavate impordihindade tõttu endiselt aeglane.
