Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on viimastel aastatel vähenenud ja viimati oli see ligi 2%. Sellega on Venemaa Eestile suuruselt alles 12. ekspordipartner. Kui lisada re-eksport ehk kogu kaupade eksport, siis on Venemaa osakaal 4,5% ja see riik on 8. positsioonil Eesti kaupade ekspordis. Ukraina osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis ja impordis on aga vaid 0,5-0,6%.
Venemaalt imporditud energiatoodete osakaal on suur
Suurimad kaubagrupid, mida Eestist Venemaale eksporditakse on masinad ja seadmed (34%), park- ja värvained (12%) ja elektriseadmed ja -masinad (12%). Kaupade impordis on Venemaa Eesti jaoks aga Soome järel oma ligi 10 protsendiga teisel kohal. Venemaa osakaal on suurenenud, kuid see on toimunud paljuski energiahindade tõusu tulemusel. Venemaalt pärit kaupade impordis veidi üle poole ongi mineraaltooted, sh rafineeritud õlitooted. Teine suurem kaubagrupp on 16 protsendiga puit- ja puittooted. Energiaimpordi juures tuleks aga arvestada, et Venemaa kaudne mõju on suurem, kuna me impordime Venemaa maagaasi tegelikult ka Lätist ning Venemaa naftast valmistatud autokütust tegelikult Leedust ja Soomest. Eesti nii teenuste ekspordis kui impordis on Venemaa osakaal vastavalt 4% ja 3%, millega Venemaa on 10. kohal. Samas, näiteks transporditeenuste osakaal Venemaaga teenuste ekspordis on 69%. Otseste välisinvesteeringute osakaal Venemaalt Eestisse ja Eestist Venemaale on pikemat aega vähenenud ja need olid ülemöödunud aastal ligikaudu 3% kogu välismaiste otseinvesteeringute portfellist. Samas tuleks arvestada, et lisaks Venemaalt otse tehtud investeeringutele tehakse Venemaa päritolu investeeringuid Eestisse ka mujalt, nt Küproselt.
Eesti üldine välisnõudlus nõrgeneb varem oodatust rohkem
Praegu on veel raske hinnata kriisi mõju majandusele tervikuna, sest sõda Ukrainas on kestnud vaid mõned päevad ja sanktsioonid Venemaa vastu näitavad oma mõju järk-järgult. Küll aga saab öelda, et need sanktsioonid ja rubla nõrgenemine annavad löögi nii Venemaa nõudlusele, kui ka sinna eksportivatele ettevõtetele ja vastavatele majandussektoritele. Kui Venemaa suunalise ekspordi ära kukkumisel ei oleks tõenäoliselt suur mõju Eesti majandusele, siis Venemaalt kas otse või naaberriikide kaudu imporditud energiakaupade vähenemisel on arvestatav mõju. Seni veel Venemaa transiit läbi Eesti jätkub. Sanktsioonidel Venemaa ekspordile läbi Tallinna Sadama oleks oluliselt suurem mõju, kui impordi sanktsioneerimisel. Kuigi Venemaa ja Ukraina osakaal Eesti väliskaubanduses on väike, siis saab sellest kriisist löögi kogu Euroopa. Seega nõrgeneb Eesti üldine välisnõudlus arvatavasti rohkem, kui me veel jaanuaris prognoosisime. Nõrgenenud rublaga oleks Eestil küll justkui soodsam importida, kuid tuleks arvestada, et rubla osakaal Eesti kaubavahetuses on tagasihoidlik.
Energiahindade tõus kiirendab hinnakasvu
Venemaa agressiooni tagajärjel tekkinud kriis on tõstnud energia- ja mitmete metallide hindasid. Järsult on kerkinud ka maagaasi futuurid ehk selle tooraine hinda arvatakse püsivat sel aastal kõrgemal, kui veel näiteks paar nädalat tagasi oodati. See aga tähendab, et inflatsioon võib sel aastal tulla kiirem, kui me poolteist kuud tagasi prognoosisime. See, kui palju hinnakasv kiireneb, sõltub sellest, kas kriis läheb nii kaugele, et lääneriigid hakkavad sanktsioneerima energiakaupu, näiteks maagaasi või kas Venemaa kasutaks oma energia tooriaineid vastusanktsioonides. Mis oleks aga Venemaa jaoks väga kahjulik samm. Energiahindade tõusu mõju ei avaldu ainult Eesti majandusele, vaid see puudutab ka teisi riike, mistõttu on veel vara öelda, kui suure löögi saab Eesti ettevõtete konkurentsivõime.
